Tellijale
Kitsepiim trügib visalt lehmapiima kõrvale
/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
23. aprill 2020, 01:00
/nginx/o/2020/04/22/13066118t1h5050.jpg)
Kitsi on Eesti territooriumil peetud karjakasvatamise algusest peale. Enamasti on kodumajapidamistes piirdutud paari-kolme kitsega, lüpstud on käsitsi ja saadud toorpiima jõi oma pere ära.
Kuna nõukogude ajal polnud Eesti ühismajanditel kitsekasvatussaaduste realiseerimise riiklikku plaani, ei peetud ka kitsi. Pärast kolhoosikorra murenemist ja Eesti taasiseseisvumist on huvi kitsi pidada märgatavalt suurenenud.
Nüüdseks on tekkinud mõned suuremad kitsefarmid. Nõmme Kimalasõ külas asuv Andri-Peedo talu nimetab ennast Põhja-Euroopa moodsaimaks kitsetaluks, kus kasvavad tüüringi tõugu piimakitsed. Tüüringi kits on aretatud toggenburgi tõust ja selle tunnused on pruun karv ja valge näomask. Tüüringi kitsed on vastupidavad, taluvad hästi Eesti talve, on hea tervise ja rohke piimaanniga ning tunduvalt rahulikumad ja sõbralikumad kui segatõugu või tõuta kitsed. Nad on hea sigivusega, tavaliselt sünnivad kaksikud, kolmikudki pole haruldased.
Mingid loomad peavad ju olema
Andri-Peedo talus tegutseb noor pere, peremees Kermo Rannamäe ja perenaine Linda Pajo. Pärnumaalt Tihemetsast pärit Kermo hoiab laudatehnika korras. Linda on üdini linnalaps, sündinud Tartus, põhikooli ja keskkooli lõpetas Pärnus. Tal on diplomid Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja Eesti Maaülikoolist põllumajandusettevõtte majandamise erialalt. Linda hoiab silma peal talu raamatupidamisel ja finantsidel ning piimatoodete ja juustu valmistamine on täiesti tema õlgadel.
Andri-Peedo sünnilugu algas Linda vanematest. Pärnus elanud Ainil ja Rutil tekkis 1990. aastatel soov osta suvekodu, kus on ilus maastik, mets ja veekogu lähedal. Otsingutega jõuti 235 kilomeetri kaugusele Eesti kagunurka Misso alevi külje alla, Haanja kuplite ja järvede juurde.