Nestor: vanemapensionist tõhusam oleks lastetoetuste tõstmine

Eiki Nestor.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et vanemapensioni idee positiivne pool on praegu kehtiva ebavõrdsuse kaotamine, ent mille arvelt see raha leitakse, pole tal aimugi.

«See süsteem on kindlasti kallis,» nõustus Nestor. Vanemapensioni süsteemi tõhusust pidas ta samuti küsitavaks, leides, et kui riigi eesmärk on toetada peresid laste kasvatamisel, oleks lastetoetuste tõstmine tõhusam.

Nestor rõhutas, et raha olemasolu korral oleks seda hädasti vaja rohkem ajal, kui laps kasvab ehk praegu, mitte siis, kui vanemad on jõudnud pensioniikka. «Kui mul oleks vaba raha 100 miljonit eurot ja ees oleks küsimus, kuhu seda paigutada, siis mina tõstaksin sellega lastetoetusi. Kui mul oleks 200 miljonit, siis tõstaksin nii lastetoetusi kui teeks vanemapension. Aga lastetoetused on pakilisem,» rääkis Nestor.

Küsimusele, kust või mille arvelt võiks raha vanemapensioni tarvis tulla, ei osanud Nestor vastata. «Eelarvestrateegia peab seda arvestama, las nad [koalitsioon – toim.] vaidlevad omavahel. Nad on meil valmis rahastama igasuguseid asju ja samal ajal makse vähendama, see on nende meeste matemaatika, mida mina ei hakka kunagi jagama. See aritmeetika viib meid Kreekasse. See on nende ülesanne neid kohti otsida, mina ausalt neid kohti täna ei näe.»

Kaotab ebavõrdsuse

Üldiselt suhtub Nestor oma sõnul vanemapensioni kavasse rahulikult, kuivõrd see on kirjas juba 1990. aastate lõpust. «Need on Koonderakonna valitsemise ajast pärinevad dokumendid, mis rääkisid esimese samba pensionireformist.»

Praeguse koalitsiooni vanemapensioni idee positiivseks pooleks pidas Nestor seda, et praegune riiklik pension arvestab pensioni määramisel laste olemasolu, kui need on sündinud enne 1991. aastat. Pärast seda sündinud laste vanemaid koheldakse seetõttu praegu ebavõrdselt ning uus vanemapensioni kava kaotaks selle ebavõrdsuse.

«Juba toona visandati pensioni kavas kirjas, et nende suhtes tuleb leida lahendus, oli see vist aastaks 2015 või 2016. Nii et uue süsteemi positiivne pool on see, et kohtleme võrdselt peresid, kes on lapsi kasvatanud, sõltumata sellest, mis ajal lapsed on sündinud,» rääkis Nestor.

«Vaidlus ilmselt saab olema, kuidas seda teha. Ma olen uudistest aru saanud, et pakutakse korraga kahte lahendust – üks on esimeses sambas selle arvestamine ja teine pensioni teises sambas lastekasvatuse arvestamine. See viimane tekitab mulle küsimusi rohkem kui vastuseid, ma ei pea seda kõige otstarbekamaks lahenduseks.»

«Minu meelest oleks õige arvestada laste kasvatamist ka tulevikus ainult esimese samba väljamaksete puhul,» leidis Nestor. «See näiks loogiline. Kui põhjus on perede võrdne kohtlemine, siis võiks ka väljund olla samasugune ehk riiklik pension. Siis tuleb see raha ka mitte pensionikindlustuse vahenditest, vaid riigi muudest tuludest. Nii oleks seda korrektne teha,» arvas Nestor.
 

Tagasi üles