Peeter Espak: vanade sumerlaste vabadussõda

Sumeri lahingustseen Foto: Wikipedia

Sumeri sõjapropagandast, vabadusvõitlusest, hilisemastest tülidest liitlaste vahel ja Ur-Namma impeeriumi moodustamisest väikeriikide annekteerimise teel 4000 aastat tagasi Mesopotaamia aladel kirjutab orientalist ja teoloog Peeter Espak.

Üheks kõige põnevamaks, kuid ühtlasi ka salapäraseimaks perioodiks muistse Sumeri ajaloos võib kindlasti pidada 2100. aastate lõpus eKr toimunud kolme Sumeri riigi valitseja ühissõjakäiku Mesopotaamia alasid varem pikemalt ahistanud ja okupeerinud gutilaste vastu. Tõsiselt võetavaid ja konkreetselt sellest ajastust pärinevaid allikaid on säilinud ülinapilt ja ka need on koostatud eranditult võitjate ehk sumerlaste poolt.

Võime aga kindlalt väita, et ligikaudu aastaks 2120 eKr metsikud rändhõimud gutilased sumerlaste ühisväe poolt alistati ning kõigest kümme aastat pärast võõrvõimust vabanemist oli kogu Mesopotaamia aladele tekkinud üks suur ja tsentraalne sumeri riik pealinnaga Uris. Sõda toimus selgelt kahe poole vahel, kellest vanad sumerlased esindasid Mesopotaamia alade põliselanikke ning gutilased olid sissetunginud võõrväed, kes ei olnud Sumeri riikide territooriumile saabunud mitte kui heatahtlikud naabrid või sisserändajad, vaid vägivaldsed anastajad. Seega poleks sugugi vale neid rohkem kui 4000 aastat tagasi toimunud sündmusi nimetada Sumeri vabadussõjaks.