Sisuturundus
Seekord uut Videolink.ee lehel, nende hulgas Cannes’i võidufilm “Hüljatud”
/nginx/o/2020/06/25/13172354t1hbd97.jpg)
12. juuni 2020, 01:00
/nginx/o/2020/06/11/13147273t1haf61.jpg)
Ladj Ly film “Hüljatud”
Režissööri Ladj Ly film “Hüljatud” pole see legendaarne Victor Hugo lugu, mida sama nime all oleme harjunud nägema. Kuid samasugune pealkiri on linateosele valitud põhjusega. Osa Hugo raamatu sündmustikust toimub Montfermeil’, kus kasvas üles ka filmi režissöör Ly.
Ladj Ly filmi peategelaseks on Stéphane, kes on hiljuti ühinenud Pariisi eeslinnas Montfermeilis kuritegevuse vastase komandoga. Kõrvuti oma uute kolleegide Chrisi ja Gwandaga, kes mõlemad on komando kogenud liikmed – mõistab ta kiiresti, et kahe naabruskonnas oleva jõugu vahel on pinged. Kui nad leiavad end ühe arreteerimise ajal ümberpiiratuna, salvestab droon nende iga liigutuse ja tegevuse. “Hüljatud” heidab pilgu Pariisi agulite šokeerivasse ellu ja olelusvõitlusesse.
Inspireerituna 2005.a. aasta rahutustest, püüab Césari-auhinna ja Kourtrajimé loomingulise kollektiivi liige Ladj Ly uurida kaasaegset Montfermeili, sama ala, mille Victor Hugo võttis aluseks oma „Hüljatute“ tegevustikule aastal 1862.a. Rohkem kui 150 aastat hiljem on sarnasused tänapäevaste vihaste ja kapuutside taha peituvate noorte ja Gavroche’i vahel liigagi ilmsed.
Filmis mängivad Damien Bonnard, Alexis Manenti, Djibril Zonga
Kourtrajimé, kuhu ka “Hüljatute” režissöör Ladj Ly kuulub, on autorite
kollektiiv, kust võib leida sellised tuntud nimed nagu Kim Chapiron, Romain Gavras, Vincent Cassel ja Mathieu Kassovitz.
Vaata treilerit:
Kirill Mikhanovsky „Anna mulle vabadus“
Tragikomöödia „Anna mulle vabadus“ on noorest vene emigrandist Vicist, kes töötab Milwaukees sotsiaaltöötajana ning sõidutab abivajajaid linna piires mikrobussiga. Abivalmis noormees püüab kõigi vajadusi rahuldada, kuid klientide soovid ning tänavatel asetleidvad meelavaldused takistavad tal sageli õigel ajal sihtpunkti jõudmist, mis paneb ohtu tema töökoha. Närvilistes olukordades hakkab ka rohkem välja tulema tema rahvusele omane keevaline temperament, mida ta korraliku ameeriklasena on üritanud alla suruda.
Tegemist on väga liigutava ja tabavalt naljaka ning elutruu teosega.
Filmi autoriks on Moskvas juudi peres sündinud ja teismelisena Ühendriikidesse emigreerinud Kirill Mikhanovsky, kes õppis Milwaukees Wisconsini ülikoolis lingvistikat ja antropoloogiat ning osales kaastudengite lavastatud lühifilmides näitleja ja operaatorina. 1999. aastal lavastas ta oma esimese lühifilmi ning 2006. aastal Cannes’is esilinastunud esimene täispikk mängufilm „Sonhos de Peixe“ („Kalaunenäod“) võitis mitmel festivalil auhindu. Ehkki Mikhanovsky töötas
noorpõlves ka ise puuetega inimeste sohvrina, pole tema kolmas täispikk film „Andke mulle vabadus“ tema sõnul otseselt autobiograafiline, aga siiski väga isiklik teos.
Vaata treilerit:
Stephan Strekeri “Pulmapidu”
Oma meisterliku lugude jutustamise poolest tuntud režissöör Streker räägib seekord loo 18-aastasest pakistani päritolu belglasest Zahirast, kel on armastav ja usaldav suhe oma vanemate ja venna Amiriga. Kuid soov elada oma elu on tugevam kui miski muu, sest Zahira armastab meest, kes “ei ole tema jaoks” ja keeldub leppimast traditsioonide poolt määratud saatusega.
Režissöör on inspiratsiooni filmiks saanud 2007. aastal tõestisündinud loost Charleroi’s. Aimatava tragöödia taustal kulgeb kahest kultuurist lõhestatud noore naise lugu lootusrikka trillerina, milles viimase hetkeni on veel kõik võimalik. Režissöör ei mõista kohut ja keegi pole põhjendamatult lurjus selles delikaatses ja vägagi silmiavavas linateoses.
Suurepärase näitlejatöö teeb auhindu ja nominatsioone noppinud noor ja ja andekas Lina El Arabil.
Olivier Assayasi “Sils Maria pilved”
Taas üks mõnusalt intelligentne meelelahutus neile, kes on eales juurelnud näitleja elukutse telgitaguste üle.
Oma karjääri tipus olev Maria Enders (Juliette Binoche) seisab äkki silmitsi valusa meeldetuletusega nooruse kaduvusest ning peab hakkama saama faktiga, et uus põlvkond võtab tema positsiooni varem või hiljem üle. Vitaalset näitlejatari kehastava Juliette Binoche’i ja tema lojaalset assistenti kehastava Kirsten Stewarti äärmiselt orgaaniline ja lummav mäng rõhutab õhkõrna ja hägust piiri tegeliku elu ja rollide vahel. Tulemuseks on tõeliselt dramaatiline, Hollywoodi ja “kuulsuse kultusele” kõrvetavalt satiiriliselt osundav mitmekihiline põnevusdraama, mis tuletab meile meelde, kui habras on elu.
Filmi režissööriks on korduvalt Cannes’i filmifestivalil Kuldsele Palimoksale nomineeritud prantsuse lavastaja Olivier Assayas.
Vaata treilerit:
Olivier Assayasi “Isiklik ostja”
Kirsten Stewartit saab näha ka teises Assayasi filmis.
“Isiklik ostja” on on 2016. aasta psühholoogiline põnevusfilm. Stewart kehastab noort ameeriklannat Maureeni, kes elab Pariisis ja kes töötab kuulsa modelli Kyra juures tema isikliku ostlejana, samal ajal üritab Maureen suhelda oma surnud kaksikvenna Lewisega, kes suri hiljuti südamehaigusesse. Enne venna surma tegelesid õde-venda spiritismiga ja uskusid, et nad on meediumid.
“Saage tuttavaks, Joe Doe” koos legendaarse Gary Cooperiga
Frank Capra 1941. aasta filmi peategelaseks on tööst ilma jäänud reporter Ann Mitchell, keda mängib Barbara Stanwyck. Naine trükib võltskirja töötuks jäänud väljamõeldud John Doe'lt, kes ähvardab sotsiaalprobleemide vastu protesteerimiseks end ära tappa. Kirja saadab ootamatult suur tähelepanu ja toimetusse hakkavad lausa ilmuma inimesed, kellest igaüks väidab, et ta ongi John Doe, mis sunnib toimetuse Anni taas tööle võtma ning palkama endise pesapallimängija John Willoughby (Gary Cooper) Doe'd kehastama. Ühest kirjast saab ootamatult üleriigiline poliitiline liikumine ja ajalehe toimetaja D.B. Norton (Edward Arnold) näeb selles suurepärast võimalust oma karjääri edendamiseks.
