Baltic Pride toimub tänavu peamiselt veebis

FOTO: ATTILA KISBENEDEK/AFP

Balti riikide ühine LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusfestival Baltic Pride pidi tänavu üle kolme aasta taas Tallinnas toimuma. Koroonaviiruse tõttu on Eesti LGBT Ühing festivali planeeritud kujul ära jätnud, kuid 22.–28. juunil toimub siiski üritusi, peamiselt veebis. 

Baltic Pride toimus Eestis viimati 2017. aastal, mil kavas olid rongkäik, vabaõhukontsert, rahvusvaheline konverents, filmilinastused, näitused, peod ja muud. Tänavu aprillis teatas kohalik festivali korraldaja Eesti LGBT Ühing, et Baltic Pride jääb koroonaviiruse leviku tõttu ära. 

Uudis kurvastas LGBT+ kogukonda ja selle toetajaid, sest tegu on oodatud sündmusega, milles osaleb tuhandeid inimesi Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Skandinaaviast ja kaugemaltki. Kuna Eestis toimub festival iga kolme aasta tagant, ei näe siin tavapärast Baltic Pride’i nüüd viis aastat. 

Kuigi tänavu suuri üritusi korraldada ei õnnestunud, on algava nädala kava siiski mitmekesine. Näiteks saab avapäeval osa võtta vestlusest Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljurannaga, pärast jaanipäeva saab aga jooga abil keha venitada, avatud uste päeval saab tutvuda Eesti HIV-positiivsete võrgustikuga, õhtul saab minna peole ning lõpuks Tallinna LGBT+ ajalooga tutvuda. Samuti saab osa filmilinastustest, kontsertidest ja muust.  

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja üks Baltic Pride’i korraldajatest Kristel Rannaääre leiab, et LGBT+ inimeste olukord Eestis muutub aina ohtlikumaks, mistõttu teema tõstatamine on eriti oluline. “Viimaste aastate sündmused Euroopas ja maailmas laiemalt on pannud meid muretsema LGBT+ inimeste olukorra pärast. Kahjuks oleme viimase aasta jooksul näinud samade mustrite jõudmist ka Eestisse. Kasvanud on valitsuse ja inimõiguste vastaste organisatsioonide avalik vaenukõne LGBT+ inimeste suunal, millele on järgnenud jõulised sammud meie inimeste õiguste piiramiseks,” lisas Rannaääre.

Poliitik Marina Kaljurand, kelle vestlust saab esmaspäeva õhtul Eesti LGBT Ühingu Instagramis otseülekande vahendusel vaadata, peab teemale tähelepanu juhtimist samuti oluliseks. «Mulle on vastuvõetamatu igasugune diskrimineerimine ning sildistamine. See on põhjus, miks teiste toetusgruppide kõrval liitusin Euroopa Parlamendi LGBTI toetusgrupiga. Eesti LGBTI Ühingu tegevust olen jälginud paar viimast aastat. Olen palju õppinud, meil on olnud toredad kohtumised ja jutuajamised. Ootan väga 22. juuni kokkusaamist,» lisas Kaljurand.

Baltic Pride’i kavaga saab lähemalt tutvuda Facebookis ja ühingu kodulehel.

Järgmisel aastal toimub festival Riias, seejärel Vilniuses ning Tallinnas taas 2023. aastal. Eestis korraldab Baltic Pride’i Eesti LGBT Ühing, mis on LGBT+ (lesbi, gei, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing.

Ühisdeklaratsioonis avaldasid üritusele toetust Austria, Austraalia, Belgia, Brasiilia, Ühendkuningriigi, Kanada, Taani, Soome,  Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Hollandi, Islandi, Iirimaa, Itaalia, Läti, Mehhiko, Uus-Meremaa, Norra, Hispaania, Rootsi, Ameerika Ühendriikide suursaatkonnad Eestis ning Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esindus.

Tagasi üles