Silotegu sujub seni hästi

Rohusöödapõllud on andnud ­mullusega võrreldes poole rikkalikumat saaki. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Siloteos on lõpetatud teine-kolmas niide ja kuigi rohusöödapõllud on andnud mullusega võrreldes poole rikkalikumat saaki, ei julge põllumehed veel loomade talvise ninaesise suhtes rahulikult hingata, kuni ka maisisilo sügisel tehtud saab.

Pärnumaal tegutsev OÜ Halinga vajab ligi 40 miljonit kilo silo ja seda tehakse üle tuhandelt hektarilt. Tegevjuht Raul Peetson sõnas, et tänavu pole silotegu läinud päris nii, nagu tahaks. Lõpetatud on küll kolmas niide ja valmistutakse neljandaks, kuid lõplik sõna jääb sügisesele maisile. Et ettevõttel on maisi all 600 hektarit, peab maisisilo andma kaaluka toe rohusöödasilole. Praegu näitavad aga põllud loodetust kesisemat saaki. „Midagi oli maisis ja kevades sellist, mis ei sobinud kokku. Mõtlemise koht meile. Külvasime muidugi ka üsna vara, väga võimalik, et järgmine aasta peab oskama põllule minekuga veidi rohkem oodata, sest kõige nigelama välimusega on just varasemad maisipõllud,” arutles Peetson.

Samas väga murelik ta ka pole, sest rohusöödapõllud andsid silo hästi välja ja maisil on veel aega kasvada. „Oleme söödakogumisega veebruaris-märtsis, sest söödame praegu veel eelmise aasta siloga. Oleme saavutanud olukorra, kus eelmise aasta silo jagub sügiseni,” selgitas mees. Lõplik rahu saabub põllumehele hinge alles siis, kui ka maisisaak tonnidena hoidlas ja arvudena täpselt kirjas.

Nii on osaühingu põllumeestel praegu kõige kiirem aeg, sest Peetsoni sõnutsi on neil kõiki töid vaja teha ühekorraga: koristada teravilja ja põhku ning teha silo selle aasta rohumaa külvi esimesest niitest. „Kogu inimressurss on mängus, ise ka asendan, keda vaja. Arvan, et meie majandis pole masinat, millega ma ise pole tööd teinud. Meie ettevõtmises käib puhta riidega tööl ainult raamatupidaja. Teised kõik oleme tootmisinimesed,” lausus ta.