Lähed välja, kaotad viisa ja õpe katkeb

25-aastane Indiast pärit tudeng õpib teist aastat Eesti ettevõtluskõrgkoolis Mainor rahvusvahelist ärijuhtimist. Ta on kõrgkooli pakutavas hostelis ennast mugavalt sisse seadnud ning nüüd jääb üle oodata õppetöö algust. Foto: Raul Mee

• Kes kontrollib tudengite isolatsiooni?
• Ülikoolid ei saa täielikult kontrollida üliõpilasi.
• Terviseamet soovitas ülikoolidele kohortisolatsiooni.

Vaikselt hakkavad Eestisse saabuma kas otselendudega või ringiga juba teist või kolmandat aastat siin õppivad välistudengid. Tavaliselt pidude saatel tulev kooliaasta algab tänavu teisiti – isoleerumisnõudega. Reeglite järgi peavad kõik koroonaviiruse nn riskiriigist saabujad olema kaks nädalat eneseisolatsioonis. Kui palju on naasvaid tudengeid ja kes nende kodus püsimist kontrollib?

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kohtub suuremate kõrgkoolide ja terviseametiga, et arutada välistudengite Eestisse tulekut ning vahetada mõtteid ja soovitusi, kuidas hoida ära järgmist võimalikku nakkuskollet. PPA sõnul teostab terviseamet tudengite üle kontrolli.

Täna, pärast artikli ilmumist, ütles Postimehele Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar, et koostöös terviseametiga on kohtutud TalTechi ja TLÜ esindajatega. «Ühiselt oleme jaganud soovitusi, mida kõrgkoolid saaksid omalt poolt välistudengite Eestisse saabumisel ära teha, et takistada võimaliku uue nakkuskolde tekkimist,» lausus Utsar. 

Kohtumistel lepiti kokku, et kui kõrgkoolil tekib kahtlus tudengi eneseisolatsiooni kohutuste rikkumise osas, edastatakse see info politseile. «Me omaltpoolt kontrollime asjaolusid ning teavitame ka Terviseametit. Kuna paljud tudengid saabuvad riskiriikidest või läbivad neid, siis kindlasti PPA teeb majutuskohtadesse kontrollkäike, et jälgida eneseisolatsiooni reeglite täitmist,» lisas Utsar. «Piirangute täitmise eest vastutab eelkõige üliõpilane.»

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht selgitas, et rikkumise korral on kõrgkoolil võimalik tudeng eksmatrikuleerida, terviseametil kohaldada sunniraha ning PPA-l võimalus välismaalase riigis viibimisalus ennetähtaegselt lõpetada. «Kuid iga üksikjuhtumit hinnatakse eraldiseisvalt ja vastavalt asjaoludele otsustakse rakendatav meede,» märkis Utsar. 

Terviseamet kinnitas, et nad on osalenud haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikoolide koosolekutel. Amet ka nõustab ülikoole, näiteks kuidas ja mida nad võiksid teha välistudengitega suhtlemisel ning kuidas lahendada võimalikke probleeme.

«Meie oleme andnud soovituse Eestisse saabunutele rakendada nii-öelda kohortisolatsiooni, ja kui keegi neist haigestub, tuleb ta eraldi isoleerida,» selgitas Postimehele terviseameti pressinõunik Eike Kingsepp. (Kohortisolatsiooni all mõeldakse võimaluste piires rühmiti ühiselamu või korterikaaslastega koos isoleerumist – toim.)

Palju naasjaid on?

Tallinna Tehnikaülikoolis õpib ligi 1300 välistudengit, nendest ligi 800 on kolmandatest riikidest. Tehnikaülikooli ühiselamutes elab neist ca 600 välistudengit. «Euroopa Liidu tudengid läksid pandeemia puhkedes koju, kolmandatest riikidest pärit tudengitest lahkus kolmandik, ülejäänud jäid Eestisse ja on seniajani siin,» selgitas TTÜ õppeosakonna juhataja Betra Leesment.

Tehnikaülikool on kõigilt oma välistudengitelt küsinud, kust riigist ja millal nad õpingutele naasevad, ühtlasi informeerinud neid Eestis kehtestatud reeglitest ja piirangutest.

Leesmenti sõnul pole tudengite vastamise aktiivsus praegu väga kõrge, kuid ülikool näeb edasi vaeva, et iga tudengiga kontakt saada ning infot anda. «Meile on väga oluline, et kõik tudengid, kes riskiriikidest saabuvad, peaksid kinni eneseisolatsiooni ja testimise nõuetest,» lisas ta. Need tehnikaülikooli tudengid, kes on vastanud, on ka nõus testimisega.

Tallinna Ülikoolis (TLÜ) õpib üle 400 üliõpilase, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest ning kelle puhul on ülikoolile pandud kohustus eneseisolatsioon tagada. TLÜ suhtleb aktiivselt üliõpilastega, et selgitada kas ja kus on nad suvekuudel reisinud.

«Teame, et ligikaudu 30 üliõpilast lahkusid eriolukorra ajal. Täielik ülevaade lahkujatest ja nende naasmise plaanidest on koostamisel,» märkis lehele ülikooli pressinõunik Sulev Oll.

Ülikool ja üliõpilasküla ei ole kontrollorgan, vastutus enese­isolat­sioonist kinni pidada lasub üliõpilasel.

TÜ õpirändekeskuse juhataja Ülle Tensing

TLÜ-l ei ole kunagi olnud võimalik kõigile välisüliõpilastele ühiselamus kohta pakkuda, ülikoolil on veidi üle 160 välisüliõpilastele pakutava koha. «Seega elab enamus TLÜ välisüliõpilastest väljaspool ühiselamut,» selgitas Oll.

Tartu Ülikoolis (TÜ) peaks kokku alustama õpinguid üle 500 välisüliõpilase. Nende seas 130 kolmandatest riikidest naasjat. Tudengeid, kes peaksid füüsiliselt ülikooli kohale jõudma, ei suuda TÜ üheselt üles kirjutada, kuna ülikool võimaldab uutel alustajatel osaleda ­e-õppes – see tähendab, et tudengid saabuvad semestri jooksul. Teiseks peavad kolmandate riikide tudengid Eestisse sisenema viisaga ning ülikooli sõnul on viisataotlusi tehtud hetkel suhteliselt vähe ja vaid ligikaudu 45 tudengit on viisa kätte saanud. Kolmandaks toob ülikool välja, et õpinguid jätkavad ka varem ülikoolis õppinud välismaalased.

Nagu TTÜ ja TLÜ, on ka Tartu Ülikool võtnud ühendust kõigi uute välisüliõpilastega, lisaks ka kõigi õppivate kolmandate riikide kodanikega. «Reeglitest on teadlikud kõik. Viisa taotlemiseks tuleb täita kinnituskiri eneseisolatsiooni nõuete täitmise kohta. Tänase seisuga on kinnituskirja allkirjastanud 200 isikut,» selgitas lehele ülikooli rahvusvahelise õpirändekeskuse juhataja Ülle Tensing, lisades, et üliõpilased, kes ei allkirjasta nõudeid, ei saa või ei taha neid täita, ei saa seega ka viisat taotleda. Ent kinnituskirja allkirjastamine ei tähenda veel viisa olemasolu. «Oleme üliõpilastele teada andnud, et kinnituskirja ei ole mõtet allkirjastada enne, kui reisimisvõimalused, sh viisa taotlemise võimalused on endale selgeks tehtud,» märkis Tensing juurde.

«Praeguseid välisüliõpilasi elab üliõpilaselamutes kokku ligikaudu 350 ning uutele üliõpilastele on ette nähtud 150 kohta, seega kokku ligikaudu 500 välisüliõpilast,» vastas Tensing küsimusele, kui suur osa välisüliõpilastest elab ühiselamus. Kuidas ülikool kontrollib üliõpilaste eneseisolatsiooni? «Ülikool ja üliõpilasküla ei ole kontrollorgan, vastutus eneseisolatsioonist kinni pidada lasub üliõpilasel,» vastas Tensing, toonitades, et välisüliõpilased kinnitavad allkirjaga, et on eneseisolatsioonis.

Ettevõtluskõrgkoolis Mainor õpib ingliskeelsetel õppekavadel 350 üliõpilast, nende seas nii välismaalasi EList, kolmandatest riikidest kui ka kohalikke. «Lisaks õpib meil venekeelsetel erialadel kohalike kõrval välisüliõpilasi, valdavalt idapartnerluse riikidest,» ütles ettevõtluskõrgkooli rektor Mait Rungi.

Kõrgkooli rektori sõnul on Mainori tudengid nii üldiselt kui ka kevadise eriolukorra põhjal olnud vastutustundlikud. «Teise ja kolmanda aasta tudengeid, kes on kooli teavitanud riigist lahkumisest eriolukorra ajal või selle järel, on vähe,» lausus rektor, lisades, et osa neist viibib Euroopa Liidus.

Tagantjärele karistamine ei korva kahju, mida haiguse levitamine rahvatervisele põhjustab.

TTÜ õppeosakonna juhataja Betra Leesment

Mainori välistudengitest kolmandik elab hostelis, valdavalt esmakursuslased. «Hosteli üürnike arv on kooli personali ja hosteli kogukonna poolt hallatav ning varustatud koroona leviku tõkestamiseks vajalikuga. Meie hosteli elanikud on väga ühtehoidvad, suhtuvad koroonasse tõsiselt, jälgivad olukorda ja suhtlevad tihedalt hosteli personaliga koroonaga seotud teemadel,» selgitas Rungi. Nimelt sõlmib kõrgkool Eestisse saabunud üliõpilastega eneseisolatsiooni kohustuste täitmise kohta kokkuleppe, kus on soovitatav kõigil teise ja kolmanda aasta välismaalt naasvatel üliõpilastel viibida eneseisolatsiooni ajal hostelis. Kool toetab hosteli eneseisolatsiooni tulnuid, sõltumata saabumisajast ööpäev ringi esmase vajaminevaga. «Samas ei ole riik sätestanud eneseisolatsioonis olevatele inimestele kinnipidamiskohustust ja seda rolli kõrgkool ei saa täita,» möönis Rungi.

«Eneseisolatsiooni reeglite rikkumine on ohtlik kogu ühiskonnale ja seda kahju üritab TTÜ kõiki ennetavaid meetmeid kasutusele võttes minimeerida,» märkis Leesment. Praegu on ülikool valinud oma taktikaks tudengite informeerimise ning reeglite selgitamise. «Tagantjärele karistamine ei korva kahju, mida haiguse levitamine rahvatervisele põhjustab,» selgitas ta.

Üliõpilane vastutab

Tallinna Ülikool selgitas, et neil puudub õigus üliõpilaste liikumise piiramiseks, seetõttu saab eneseisolatsioonis püsimise eest vastutada ainult üliõpilane. «Ülikoolina saame selgitada eneseisolatsiooni, transpordi ja Covid-19 testimisega seotud kohustusi ja vajadusel toetada korraldamisel,» tõi Sulev Oll välja, kuidas TLÜ oma tudengeid aidata saab.

Tartu Ülikool selgitas, et kui tudeng rikub eneseisolatsiooni reeglit, toob see kahju üliõpilasele, kes on kulutanud hulgaliselt aega ja ressursse riiki sisenemiseks. «Ülikooli jaoks on see ühise pingutuse nurjumine,» lausus Tensing.

Ettevõtluskõrgkool Mainor on tasuline erakõrgkool, kus inglise keeles õppivate välistudengite osakaal on veerand tudengkonnast. «Esimese aasta tudengitele pakume distantsõpet. Hetkel riigist lahkunute teise ja kolmanda aasta üliõpilaste osakaal on väike, töötame, et keegi neist tingimusi ei rikuks,» selgitas rektor, toonitades, et kool jälgib hostelis olevaid tudengeid ning kontakteerub ka hosteliväliste tudengitega, teadmaks nende olukorda. «Arvestades tingimuste mittetäitmise tagajärgede karmust, eeldame, et rikkuvate üliõpilaste osakaal on kaduvväike, kuid iga rikkumine on oluline mainekahju koolile,» lisas Rungi.

Haridusministeerium: reeglite rikkujad tuleb vastutusele võtta

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand. Foto: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand (pildil) rääkis Postimehele, et eneseisolatsiooni rikkumine on äärmiselt vastutustundetu ja ohustab meid kõiki.

«Reeglite rikkumise eest saab ja tuleb nii eestlased kui ka välisriikide kodanikud vastutusele võtta,» lausus Reimand. Ta tõi välja, et välismaalaste puhul võib reeglite rikkumine tähendada elamisloa kaotamist ja õpingute katkemist.

Ta toonitas, et kõik riskiriikidest saabuvad inimesed peavad turvalisuse huvides jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni – nii Eesti elanikud kui ka välismaalased. Lisaks tuleb teha Covid-19 test vahetult pärast saabumist ja kordustest isolatsiooni lõppemisel ehk kahe nädala pärast. «Piirangute täitmise eest vastutavad nii saabuja (üliõpilane või töötaja) kui ka kutsuja (kõrgkool),» rõhutas ta.