Balti julgeolekuohud: massihävitusrelvade levik ja võõrriikide eriteenistuste luure

Pilt on artiklit illustreeriv. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Sisekaitseakadeemia teaduri Diana Marnoti koostatud ülevaates on kategooriate kaupa välja toodud Eesti, Läti ja Leedu riiklikud julgeolekut mõjutavad tegevussuunad ja ohtude maandamismeetmed.

«Raport tutvustab ühtsetel alustel kõikide Balti riikide nägemusi julgeolekuohtudest ja nende võimalikest maandamismeetmetest. Ülevaate olulisus tuleneb järjekindla rahvusvahelise koostöö vajadusest, mida on aastaid rõhutanud näiteks Balti Assamblee, mis on Balti parlamentide koostöövorm,» ütles Marnot.  «Aastal 2020 on Eesti selle eesistuja ja meie üheks prioriteediks ongi just partnerluse arendamine kaitse ja julgeoleku valdkondades. Seega võib antud raporti tulemus huvitada ametkondi, kes peavad arendama Balti julgeolekualast koostööd,» ütles Marnot.

Balti riigid on sarnased oma väiksuse ja ühise lähimineviku poolest. Jagatakse samalaadseid muresid ning kõigi kolme riigi julgeolek toetub Euroopa Liidu ja NATO liitlassuhetele. Ülevaade toob välja, kuidas on kolm Balti riiki senini oma julgeolekukeskkonda mõjutavaid tegureid hinnanud. Lisaks on riigiti esitatud eri tüüpi ohtude maandamismeetmed. Aluseks on võetud eeldus, et ühiste ohtudega piirkond võiks jagada ka sarnaseid strateegilisi eesmärke, mis suurendaks tulevikus nii üksiku riigi kui ka kogu regiooni julgeolekut.