Kas iga valu on „lihtsalt valu“?

Foto: PFIZER LUXEMBOURG SARL EESTI FILIAAL

Eks ikka valutab aegajalt siit või sealt. Ostad käsimüügis olevaid valuvaigisteid, millest vahel on abi ja vahel tundub, et need ei toimi? Tegelikult võib olla on valu sind piinanud juba mõnda aega. Ühel või teisel põhjusel ei ole sa selle murega veel arsti poole pöördunud.

Valu on alati isiklik kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega. Igal juhul on valu märguanne, et sinu keha vajab tähelepanu. Mõni põhjus on kiiresti leitav,  mõnel puhul  pole see nii lihtne ja võib aega võtta. 

Uuringute kohaselt esineb kroonilist valu näiteks Suurbritannias 13–50% täiskasvanutest. Krooniline valu ei ole siiski seotud ainult vanemate vanuserühmadega. Kroonilist valu esineb sageli ja see on frustreeriv probleem nii patsiendile kui ka arstile.

Kroonilist valu saab laias laastus jagada neuropaatiliseks ja notsitseptiivseks valuks. Just neuropaatilist tüüpi valu diagoosimine on keerukas.  

Saage tuttavaks: neuropaatiline valu.

30+ vanuses esineb neuropaatilist valu ühel inimesel kümnest. Neuropaatiliseks nimetatakse valu, mida põhjustab närvisüsteemi kahjustus. Tegemist on kroonilise valuga. Erinevate riikide uuringute andmetel vaevab neuropaatiline valu kuni 17,9% inimestest.

Neuropaatilist valu aitab ära tunda selle olemus, valutav koht ja sellega kaasnevad tajuhäired ning jõudluse vähenemine. Kui tunnete põletavat, valusalt külmetavat, elektrilööki meenutavat valu või ilma mingi põhjuseta tekkinud torkimist, kõrvetust, tundlikkuse vähenemist, siis võib tõenäoliselt olla tegemist neuropaatilise valuga. On teada, et neuropaatiline valu viib psühhosotsiaalsete ja emotsionaalsete häirete ning ärevuse ja depressiooni tekkeni ning halvendab üldist elukvaliteeti.  

Siin sobib näiteks tuua ägedat seljavalu. 49–90% arenenud riikide inimestest kogeb oma elu jooksul vähemalt ühe korra  alaseljavalu. Kui alaseljavalu on juba korra olnud, siis 20–44% nendest patsientidest jäävad sama murega aasta jooksul uuesti hätta. Nagu näha on tegemist üsna sagelise esineva probleemiga, mis jääbki korduma.   

Kui neuropaatilise valu sümptomid püsivad, siis need kipuvad muutuma kroonilisteks ning reageerivad valuvaigistitele vähem. Seega tuleb õigel ajal tegutseda ja arsti poole pöörduda.

Miks kannatada vaikides?

Valu kannatab vaikides üks viiest patsiendist, kes ei ole arstiabi otsinud. Arstid teavad omast käest, et neuropaatilise valu sümptomid võivad olla väga erinevad. Seepärast ongi kasutusel mitmeid skriinimise küsimustikke valu tüübi hindamiseks. Ligi 15 aastat on mitmel pool Euroopas ja Ameerikas kasutusel PainDetect valuküsimustik.

Valu neuropaatilise komponendi tuvastamiseks tuleb täita valu iseloomustav küsimustik veebilehel www.paindetect.ee. Kui oled vastanud kõikidele küsimustele, siis arvutab veebilehekülg välja numbrilise skoori. See annab vihje valu tüübile, mis  omakorda annab arstile suunise, milliseid ravimeetoteid kaaluda. Seepärast trüki PainDetect küsimustiku tulemuseleht välja ja võta arsti juurde kaasa.

Mida siis teha, kui mul kuskilt valutab?

1. Täida valu tüübi määramiseks küsimustik www.paindetect.ee
2. Trüki tulemusteleht välja
3. Vajadusel pane kirja aeg arsti juurde
4. Räägi arstile oma valust
5. Anna arstile paindetect.ee tulemuste leht

Koostöö patsiendi ja arsti vahel toob paremad ravitulemused!

Kasutatud kirjandus:

1. International Assotiation for the Study of Pain (IASP) veebileht iasp-pain.org

2. Kudel et al. Pain Research 2019, 12

3. Mills et al. British Jour of Anest 2019, 123

4. Yawn et al. Pain Med 2009, April

5. Cruccu et al. Pain Ther 2017, 6 Suppl 1

6. Scott et al. Pain Res Manage 2010, vol 15

7. Colloca et al Nat Rev Dis Prim 2017, March

8. Mayo Clinic Proceedings 2006, February

PP-MEU-EST-0075

Artikli toob teieni Pfizer Luxemboug SARL Eesti filiaal A.H.Tammsaare tee 47 Tallinn