Erakondade reitingud: EKRE toetus on langustrendis

Martin Helme.

FOTO: Remo Tõnismäe

Ajal, mil Reformierakonna ülikindlat liidripositsiooni parteide reitingutabelis ei paista miski kõigutavat, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus viimasel ajal olnud langustrendis, näitavad Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i iganädalased küsitlused. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,6 protsenti, Keskerakonda 23,2 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuigi nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud, siis viimase viie nädala jooksul on liikunud langustrendis EKRE. Rahvuskonservatiivide reiting on selle aja jooksul langenud 2,3 protsendi võrra. 

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 üheksa protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,2 protsendiga ning Isamaa 5,1 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,9 ja opositsioonierakondi 41,8 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölderi sõnul algas käesoleval nädalal riigikogus uus poliitikahooaeg, mis ühtlasi tähendab ka seda, et poliitika hakkab taaskord olema rohkem päevakorral. «Riigieelarve vajab koostamist, pensionireform ootab riigikohtus oma saatust ja juba on alanud opositsiooni kampaania järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste ajaks kavandatud abieluteemalise referendumi vastu. Kindlasti näeme selle kampaania jätkumist ja sellel saab olema oma mõju ka erakondade toetusele,» märkis Mölder. 

Tema sõnul on mehe ja naise abielu olulisuse rõhutamine põhiseaduse tasandil küsimus, mis lõhestab opositsioonierakondade ning eriti Reformierakonna valijaskonda palju enam kui valitsuserakondade oma. «Kui sel teemal peaks poolt ja vastu kampaaniaks minema, siis on opositsioon eesotsas Reformierakonnaga sunnitud tegema kampaaniat suure osa oma valijate eelistustele vastu. Seega on ennekõike just Reformierakonna jaoks eluliselt tähtis see protsess juba eos peatada, sest vastasel juhu jääksid nad väga ebamugavasse olukorda,» ütles Mölder. 

Tema hinnangul jäävad seega erakonnad kindlasti valijatele nüüd sügisel rohkem silma, kui nad suvel seda tegid, ning poliitilised tuuled hakkavad toetusprotsente suvega võrreldes teise loogika järgi loksutama. «Järgmised paar nädalat näitavad meile, kas ja kuidas muudab poliitika sügishooaeg erakondade suvist käekäiku. Mõned lühiajalised trendid on juba näha,» märkis Mölder. 

Ta tõdes, et Reformierakonna toetus on alates augusti lõpust püsinud sisuliselt muutumatuna, samas kui Keskerakond on vaatamata sellele, et praegusel nädalal nende toetus ei kasvanud, mõnevõrra oma positsioone viimastel nädalatel parandanud ja oma toetust ikkagi suurendanud. «EKRE reiting on aga alates augusti keskpaigast teinud läbi üpriski järsu paariprotsendise languse. Viimati tegi nende toetus läbi nii järsu languse eelmisel sügisel, mil ametist pidid lahkuma EKRE ministrid Kert Kingo ja Mart Järvik. Kusjuures viimastel nädalatel on EKRE reiting langenud ennekõike meeste ja eestlastest valijate hulgas. Samas on naiste seas EKRE toetus püsinud stabiilne ning vene keelt kõnelevate valijate hulgas on EKRE toetus alates kevadest küll väikese loksumisega aga siiski stabiilselt tõusnud,» ütles Mölder.

Võrreldes kuu aja taguse perioodiga on taaskord muutunud ka sotside ning Eesti 200 omavaheline tasakaal ning parlamendiväline Eesti 200 on opositsiooni pingil istuvate sotsiaaldemokraatide ees oma eelise taastanud. Mölderi hinnangul on märkimisväärne, et valijad vähemalt hetkel panevad rohkem lootust pildilt üpriski maas olevale uuele parlamendivälisele erakonnale kui pika ajalooga parlamendis olevale erakonnale. 

«Vahepeal aeglast kasvutrendi näidanud Isamaa on taas langenud viie protsendi piirimaile. Isamaa toetus on olnud traditsiooniliselt kõrge inimeste hulgas, kellel on kolm või enam last. Hetkel on märkimisväärne, et ka selles grupis on nende toetus viimasel ajal langenud, samas kui näiteks lastetute valijate hulgas on see hoopis kasvanud,» ütles Mölder. «Mis on Isamaa üldise toetuse languse põhjus, jääb meile teadmata, kuid kindel on see, et erakonnasiseselt opositsiooniliste Parempoolsete esile kergitamine Isamaa toetusele positiivset mõju avaldanud ei ole. Kui üldse, siis on nad erakonnale juurde toonud lastetute valijate toetust samal ajal kui paljudes teistes ühiskonnagruppides on nende positsioon nõrgenenud.»

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Tagasi üles
Back