Marek Strandberg: et elektriautogambiit oleks täiuslik, vajame maksuohverdust

Postimehe töötaja Marek Strandberg. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees/

Eelmisest aastast on Euroopa Liidu rahvastele eesmärgiks saanud Maad päästev kliimaneutraalne majandus. Igati arusaadav: vähem süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase, lisaks veel mõned tegevused keskkonna nimel ning äkki suudabki Maa end ise parandama hakata.

See kliimaneutraalse majanduse avang kõlas ka Eestis paljulubavalt. Arvutati kibekiirelt välja ka kliimaneutraalse Eesti hind. Meie tehnoloogiline tulevik kujuneb aga siiski suurel määral tööstusmaade ja rahapakkujate ühistegevuses.

Eesti sai põlevkiviriigiks ka ju ennekõike Nõukogude Liidu energianäljast tulenevalt.

Määramatuse kõrval on aga asju, mis kliimaneutraalse majanduse jaoks selged. Nagu näiteks see, et sõitma tuleb hakata elektrisõidukitega ja nende akudesse peaks vool tulema voolavat vett, päikesevalgust ja tuult elektriks muundades. Akudel elektrisõidukeid on praegu Eestis vaid poolteist tuhat. On kaalutud nende ostmise toetamist, aga neid soetatakse vaid senikaua, kuni toetust jagub. Selline on ka varasem kogemus. Mingigi märkimisväärse elektrisõitmise käivitamiseks peaks selliseid vooluautosid tulema Eestis kasutusse juba lähiaastatel kümneid tuhandeid.

Mida tegid aga hollandlased? Nad ei loonud sõidukitoetust, vaid loobusid elektrisõidukite erisoodustusmaksust ettevõtetele. Lisaks toetas ka Amsterdami linn seda, et iga soovija sai linna toel endale sobilikku kohta laadimisjaama. Kui 2010. aastal oli Amsterdamis elektrisõidukeid vaid mõnisada, siis nüüd on selles Tallinna pindala suurusega 800 000 elanikuga linnas üle 10 000 akusõiduki.

2021. aastal saabub aga veel üks huvitav olukord. Nimelt kõigile neile autotootjatele, kellel pole Euroopa Liidus õnnestunud praeguseks müüa autosid nii, et nende keskmine CO2 emissioon jääks alla 95 g/km, määratakse kopsakas trahv. Seda siis 2021. aasta sõidukite müügi pealt. Trahvi suurust on raske ennustada aga VW trahvisummaks võib osutuda tervelt 4,5 miljardit, Fiat-Chrysleril pea 2,5 miljardit ja Ford võib pääseda 1,5-miljardilise trahviga. Korralik on Euroopa turul olnud Toyota – seda tänu hübriidautode massmüügile.

Mida aga sellistes oludes ennustada? Näiteks seda, et kui VW toodaks Euroopa turule 450 000 akuautot, siis saaks see n-ö trahvi iseendale makstes viimaseid müüa 10 000 eurot tükist odavamaltki. Miks peakski trahvi maksma Euroopa Liidule, kui selle summaga saab korraldada imetabase turuhõivamise. Igatahes on trahviähvardus end seetõttu ju igati õigustanud, kui järgmise aasta alguses sellistest taskukohastest sõidukitest kuuleme.

Et elektriautogambiit täiuslik oleks, vajame aga kindlasti üht maksuohverdust lisaks.