Politsei ei taha kukke sisejulgeoleku ühishoone katusele
9. oktoober 2020, 16:07
Koos siseministeeriumiga korraldatud Pärnu sisejulgeoleku ühishoone kunstikonkursile laekus 19 ideekavandit, mille hulgast tunnistas žürii parimaks Jass Kaselaane ja Edith Karlsoni skulptuuri «Punase kuke portree», kuid politsei põlgas selle ära.
Pärast võidutöö selgumist esitas politsei- ja piirivalveamet oma seisukoha, mis põhines kuke sümbolil kuritegelikes subkultuurides.
Komisjon hindas politsei seisukohta piisavalt põhjendatuks, et konkursi tulemused uuesti läbi vaadata. Žürii otsustas, et võidutööks tunnistati küll «Punase kuke portree», kuid võidutööd ja selle edasiarendusi, samuti ühtegi teist konkursile esitatud kavandit ei teostata.
Uus kunstikonkurss kuulutatakse välja järgmise aasta teises pooles.
Võidutöö «Punase kuke portree» on 4,5 meetri kõrgune kuke portreebüst, mis oleks kinnitatud ühishoone peasissepääsu kohal asuvale betoonvarikatusele. Skulptuur pidi valmima ilmastikukindlast klaasplastist.
Teise koha pälvinud Indrek Köster ja Aap Kaur Suvi töö «Tere, mis juhtus?» on minimalistliku vormikeelega installatsioon, mis visualiseerib häirekeskuse abipakkuja küsimuse helilainetena. Kolmanda koha saanud Urmas Viigi installatsioon «Luftbrigaad» koosneb kolmest valdavalt ventilatsioonisüsteemi elementidest kokku pandud masinast, mis loovad seoseid automatiseeritud ja mänguliste funktsioonidega.
Žürii märkis lisaks ära kaks teost. Kirgastes värvides mahulise ja abstraktse Tarmo Puudisti «Kutsungi» ja installatsiooni «Element», mis on suurtest Lego klotsilaadsetest osadest laotud häirekeskuse number 112, mille autor on Taje (Tross) Paldrok.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Pärnu ühishoone sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla, Pärnu ühishoone arhitekt Martin Aunin, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Reet Varblane, Neeme Külm ja Marko Laimre, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Rael Artel ja Andres Kurg, siseministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli, Pärnu linna linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu ning hääletusõiguseta eksperdina Aigo Keskküla Riigi Kinnisvarast.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde hinnast vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid.
Seadus puudutab riigi- ja avalik-õiguslikke asutusi ning riigi enamusosalusega sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele.
Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot.
Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiv kunstiteos või -teosed, mis muudavad avalikku ruumi esteetiliselt rikkamaks. Maailmas on selline kunstiteoste sihttellimine laialdaselt tuntud aastakümneid.