Iris Pettai: komistuskivid inimõiguste tagamisel

Iris Pettai Foto: Erakogu

Eestil täitus 20. augustil 29 aastat iseseisvumisest ja üleminekust turumajandusele. Vaid osal postkommunistlikel riikidel on õnnestunud jõuda kõrgelt arenenud demokraatlike riikide hulka, teistel on see ebaõnnestunud, kirjutab Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai. 

Balti riigid on ainsad endistest Nõukogude Liidu vabariikidest, kus kõrvuti majanduse liberaliseerimisega on õnnestunud üles ehitada ka demokraatia printsiipidele tuginev õigusriik, kus kesksel kohal on inimõiguste tagamine.

Paraku ei suutnud enamikus endistes Nõukogude liiduvabariikides riik end riigina näidata ja vaatas jõuetult pealt, kuidas riigi vara «ärastati», tekkisid võimsad majandusoligarhiad, korruptsioon, pidurdamatu vägivald ja kuritegevus. Üheksa SRÜ riiki (jättes kõrvale autoritaarsed Valgevene, Türkmenistani ja Usbekistani) on jõudnud küll turumajandusega enam-vähem sarnaneva majandusmudelini, kuid aeglased reformid ja vana nomenklatuuri paikajäämine on jätnud nad vohava korruptsiooni, äri ja poliitika tiheda põimumise ning puuduliku demokraatia meelevalda.

Eesti on maailma õigusriikluse indeksis 128 riigi seas 10. kohal, selgub 2020. aastal avaldatud uuringust Rule of Law Index, mida koostab õigusriigi edendamisele pühendunud organisatsioon World Justice Project. Kuus aastat tagasi oli Eestil 14. koht.

Edetabeli eesotsas on neli Põhjamaad, Eestist jäävad ettepoole vaid meist palju kõrgema elatustasemega riigid: Saksamaa, Holland, Uus-Meremaa, Austria ja Kanada. Naabrite Läti ja Leedu kohta puuduvad andmed selles tabelis, Venemaa on 94. kohal. Tabeli lõpuosas on kolme riigi seas Kongo Demokraatlik Vabariik, Kambodža ja Venezuela. Õigusriikluse edetabeli tippu on jõudnud kõrge elatustasemega riigid, mis räägib sellest, et õigusriik on üks eeldusi efektiivse, turvalise ja jõuka riigi rajamiseks.