Mäda süsteem röövib Rumeenia inimkaubanduse ohvritelt lootuse õiglusele

Pildil olevad kaks naist on leidnud pelgupaiga koduvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite keskuses. Foto: DANIEL MIHAILESCU/AFP/Scanpix

Lühikest kasvu habras 24-aastane rumeenlanna on otsusekindel: «Ma tahan, et ta maksaks kõige eest, mida ma olen kannatanud.» Mees, kellesse ta armus, sundis teda prostituudina tööle esmalt Rumeenias ning seejärel Austrias, enne kui naisel õnnestus tema küüsist pageda.«Ühe korra lõi ta mind tooliga ja oleks mu peaaegu tapnud,» rääkis AFP-le teine, 31-aastane inimkaubanduse ohver, keda meeleheitlik olukord enesetapu äärele ajas.

Mõlemad naised elavad Kirde-Rumeenias inimkaubanduse ohvritele mõeldud varjupaigas ja ootavad, et algaks kohtuprotsess meeste üle, kes neid kupeldasid.

Kuid nende ootus võib osutuda asjatuks, arvestades karistamatust, mida paljud kurjategijad näivad Rumeenias tegutsevat. Kui 2018. aastal saadeti kogu riigis kohtu ette 400 väidetavat inimkaubitsejat, siis mullu langes nende arv 347-le.

AFP sai ligipääsu juriidiliste dokumentide sadadele lehekülgedele ning vestles riigi eri piirkondades nii ohvrite, prokuröride kui ka advokaatidega.

Ebakõlad paistsid teravalt silma muu hulgas palju tähelepanu saanud nn Tăndărei protsessis, mis hõlmas lisaks Rumeeniale ka Suurbritanniat.

Üks Euroopa suuremaid lapsi puudutavaid inimkaubanduse vandenõusid, mille käigus sunniti kümneid alaealisi kerjama ja varastama, tipnes mullu Suurbritannias rohkem kui saja inimese süüdi tunnistamisega. Rumeenias mõisteti samal ajal kohtu alla antud isikud pärast peaaegu terve kümnendi kestnud protsessi õigeks.

Rumeenia kohtunikud kurtsid selle üle, kuidas maffiavastase võitlusega tegeleva ametkonna (DIICOT) prokurörid olid uurimist juhtinud, väites, et suurema osa nende esitatud materjalist moodustasid kuulujuttudel põhinevad süüdistused, kuid samal ajal ei järgitud juhtlõngu, mis viitasid kohalikule politseile antud altkäemaksule.