Kitt: pensionireformil on pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele

Robert Kitt. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Sellel, et osa inimesi võtab oma teise pensionisambasse kogunenud raha välja, on pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele, ütles majandusekspert, Swedbank Eesti endine juht Robert Kitt teisipäeval ETV uudistesaatele «Aktuaalne kaamera» antud intervjuus. 

Tema sõnul on pensionifondid paigutanud Eesti majandusse väga palju raha, kuid edaspidi see väheneb.

«Kelle jaoks halb, kelle jaoks hea. Mulle tundub, et jõukamad eraisikud kindlasti võidavad – nendel on rohkem valikuid –, vaesemad mitte. Ja nähtavasti võidavad ka sellest asjast pangad,» ütles Kitt.

Kitt jätkas teemal, kas reformi järel tasub jätta raha teise sambasse.

«See sõltub väga palju, kui palju sinna kogutud on ja milline on inimeste enda kogemus või usk oma tegevusse. Üks on selge, et kui on riik pakkunud võimaluse panna ise kaks protsenti oma palgast ja saada sinna neli protsenti juurde, siis sellist lihtsat, odavat ja ma ütleks, et tulusat lahendust, teist ju ei ole,» rääkis Kitt.

«Ma ei usu seda, et nüüd fondidel mingid suured probleemid tekiksid rahade väljamaksmisega. Fondid on tugevad, see risk, et riigikohus otsustab, on kogu aeg pikalt üleval olnud. Ma ei usu, et siin tekivad väljamakseprobleemid või midagi sellist,» jätkas Kitt. 

«Küll aga on sellel pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele ja seda just selles kontekstis, et pensionifondid on viimaste aastate jooksul jõuliselt Eesti majandust finantseerinud. Kui vaadata numbreid, siis oluliselt rohkem kui pangad, kes on andnud vaid laenu. Eesti pensionifondid on üle poole miljardi euro oma vahenditest paigutanud Eesti majandusse nii omakapitali, laenu kui ka muude instrumentide näol. Ja on selge, et kui fondidel on kohustus raha välja maksta esimesel nõudmisel, siis nad ei saa niisuguseid investeeringuid enam teha,» ütles Kitt.