Raseda vallandamine läheb tööandjale senisest kulukamaks

Leping.

FOTO: AIVAR AOTÄHT/SAKALA

Sotsiaalministeerium soovib muuta kollektiivlepingute laiendamise tingimusi nii, et palga- ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui nii on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest. 

Seaduse muutmise põhjus on riigikohtu 15. juuni otsus, mis andis tõlgenduse, et kollektiivlepingut ei saa laiendada ilma kõikide tööandjate nõusolekuta. Eelnõu eesmärk on leevendada riigikohtu välja toodud kitsaskohti ning taas võimaldada kollektiivlepinguid laiendada.

Eelnõu järgi saavad palga- ja tööaja tingimuste laiendamises edaspidi kokku leppida ametiühingud ja tööandjate ühing või liit, kelle liikmed pakuvad tööd vähemalt 20 protsendile valdkonna töötajatest. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. 

Lapseootel töötaja ebaseaduslik vallandamine võib tuua karistuse

Eelnõu suurendab ka töötajate esindajate kaitset ja ebaseadusliku ülesütlemise hüvitist juhul, kui tööleping lõpetatakse kas raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Eelnõu muudab ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust ning kohustab tööandjat, kelle ettevõttes on mitu usaldusisikut, anda vaba aega kõigile usaldusisikutele. Lisaks muudetakse töölepingu seadust ja tõstetakse hüvitise määra, mida makstakse juhul, kui tuvastatakse, et raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga töölepingu ülesütlemine oli seadusevastane. Hüvitis tõstetakse kuuelt kuult 12 kuule.

Sotsiaalminister Tanel Kiik leiab, et tuleb tagada töötajate kaitse, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll. «Samal ajal on oluline, et kokkulepe laiendada lepingut oleks sõlmitud tööandjatega, kes annavad tööd kaalukale osale sektorist,» selgitas minister. Tema sõnul on kõige tähtsam, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning läbirääkimistest teavitataks avalikult kõiki töötajaid ja tööandjaid, keda muudatus võib mõjutada. 

Maksu- ja tolliameti töötamise registri andmetel välja toodud praegu kehtivate laiendatud kollektiivlepingutega kaetud töötajate arv eri sektorites ja nende osakaal, kes töötavad tööandjate juures, kes on tööandjate ühingu või liidu liikmed (9. augusti seisuga): 

  1. Meditsiinisektoris töötab kokku 22 600 isikut, kelle töötingimustele sõlmitud kollektiivleping laieneb. Eesti Haiglate Liitu kuuluvate tööandjate juures töötab neist 15 200 isikut ehk 67%. 
  2. Veoste veo tegevusalal töötab kokku 7400 isikut, kelle töötingimustele kollektiivleping laieneb. Neist Autoettevõtete Liitu kuuluvate tööandjate juures töötab 350 isikut ehk 5%. 
  3. Sõitjate veo tegevusalal töötab kokku 3200 töötajat, kelle töötingimustele kollektiivleping laieneb. Neist Autoettevõtete Liitu kuuluvate tööandjate juures töötab 2200 isikut ehk 68%.  
Tagasi üles
Back