Vanaema Alar Tuule tehismaailmas

Alar Tuule näitus «Pop». Näitusevaade. Foto: Gaidy Tuul

Art&Tonicu galerii näitusel tundsin ära Alar Tuule koloriidi ja kohatiselt lahmiva pintslikäsitluse, aga kõik muu on uus. Tema varasemad maalid olid tihedalt täis maju ja ebamääraseid ehitisi, mille vahele inimfiguurid vaevu mahtusid – sellel näitusel aga domineerivad just inimesed, tuntud poliitikud ja muud tegelased. Või siis on lõuenditel anonüümsed hiigelnäod.

Tundus põnev, kuid mind ärritasid ingliskeelsed tekstid ja tõlkimata etiketid. Pöördusin pahaselt galeristi Reigo Kuivjõe poole. Ta seletas, et autor on kasutanud tõlkimatuid moetermineid, mis on teoste võtmesõnad. Sain aru, et sellest väljapanekust ma ilma lapselaste Anne Riina ja Mart Oleta jagu ei saa.

Reigo Kuivjõe hästi kujundatud näitus aitas Alar Tuule kunsti sisse elada. Kuna näitus toetub stiililiselt 1960. aastatel alguse saanud popkunstile, siis alustan nendest, mis on selle perioodiga ka sisuliselt seotud. Maal «Starship Enterprise» kujutab Elvis Presleyt ja see pealkiri on laenatud telesarja «Star Trek» kosmoselaeva nimest. Taieses on autor Kuivjõe sõnul kokku miksinud eriti palju tolleaegseid hitte ja andnud niimoodi neile iroonilise tähenduse. Maalil «Oh My God» on kõige silmatorkavam tobedalt suust välja veninud erkpunane keel, mis on Rolling Stonesi sümbol.