Sisuturundus
Kohalik rong tuleb
Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Baltica trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Nüüd on aeg leppida omavalitsustega kokku täpsed peatuste asukohad, juurdepääsud ja seonduv taristu, et saaks algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ning osta maad.
Kohalike peatuste rajamine annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali ning toob Tallinna ja Ikla vahel paiknevad asulad üksteisele ajalises mõõtkavas lähemale. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ning tõhus ühistransport teeb maal elamise ja linnas töötamise märksa mugavamaks kui praegu.
Kava kohaselt saab Eesti trassiosal Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste terminalide kõrval olema kaksteist kohalikku peatust, millest rahvusvahelised rongid küll mööduvad, aga kus kohaliku tähtsusega rongid peatuvad. Peatused on plaanis Harjumaal Assakul, Luigel, Sakus ja Kurtnal, Raplamaal Kohilas, Raplas ja Järvakandis ning Pärnumaal Kaismal, Tootsis, Kilksamal, Surjus ja Häädemeestel.
Peatus pole pelgalt hoone
Rongipeatusi ei saa raudteel igaühele meelepärastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust takistada ega aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool välja raudteejaamad ehk sisuliselt lisarööpapaarid koos reisijate ooteplatvormidega. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega, hilisema hoonestuse ja väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega, on aega oluliselt rohkem.
Eesti, Läti ja Leedu kohalikke rongipeatusi silmas pidades on valminud kolm erinevat Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset eskiislahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Konkreetse peatuse lahendus sõltub eelkõige piirkonna rahvaarvust ja potentsiaalsest reisijate voost. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed, parklad ning ootepaviljon või jaamahoone. Kui kohalikud kogukonnad ja nende esindajad näevad, et peatus võiks peale baaslahenduse pakkuda veel lisavõimalusi ja - funktsioone, saab selles osas läbi rääkida, aga siis tuleb arvestada täiendava panusega kohalikust eelarvest. Seega on tähtis põhjalikult kaaluda, mis on kohalike inimeste seisukohast vajalik ja mis mitte, sest hooned ning rajatised vajavad ka hilisemat hoolt, mitte ainult väljaehitamist.
Iga peatus ei vaja lisarööpaid
Eesti trassiosale on planeeritud kuus kohalikku peatust koos lisarööbaste rajamisega, ülejäänud peatuste puhul tuleb ooteplatvorm peatee äärde. Loogika on lihtne: peab tekkima sobiv välp tulevase rongigraafiku jaoks. Jaamad, kus peatee kõrvale pannakse lisarööpad ja mida juba praegu projekteeritakse, tulevad Kurtnasse, Kohilasse, Raplasse, Järvakandisse, Tootsi ning Häädemeestele. Neid planeerides on vajaduste kõrval oluline arvestada nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega. Ülejäänud kohtades tuleb plaanikohaselt reisijate ooteplatvorm otse peatee äärde, sest mahukaks raudteejaama taristuks pole vajadust. Kui jaamade asukohad on praeguseks sisuliselt paigas, siis täpsed peatuste asukohad, nii 220 meetri pikkuste ooteplatvormide kõrval kui ka peatee ääres, saab läbi rääkida nii kohalike vajadustest kui ka maaomanike huvidest lähtuvalt. Kõigisse jaamadesse ja peatustesse on planeeritud jalakäijatele võimalus raudtee ületamiseks, kas ülepääsuna või raudtee alt läbi tunnelina.
Olenemata sellest, kas tegu on jaamaga või vahetult peatee ääres oleva peatusega, planeeritakse kohalike omavalitustega koostöös piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Esialgu rajatakse igasse peatusesse juurdepääsutee, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus. Kaks väiksema tüübi peatuse hoonet on disainitud nii, et vajadusel saab need ehitada suuremaks, midagi varasemat lammutamata. Peatuse hooned planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks need omavalitsustele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Kohalike peatuste ajakava näeb ette, et juba praegu räägitakse omavalitsustega olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Raudteejaamade lisateed ja ooteplatvormid ehitatakse valmis koos peateedega Rail Baltica projekti raames, see on kulukaim osa kohalike peatuste väljaehitamisest. Ka suure osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik, aga kui omavalitsustel on erisoove ja -vajadusi, tuleb selleks otsida lisarahastust. Kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada oma liiklust rahvusvahelise liiklusega samal ajal, kõik eeldused on selleks loodud.
AJARAAM:
2020-2021 - kokkulepped peatuse ja selle taristu osas kohalike omavalitsustega
2021-2022 - detailplaneeringute protsess 2020-2023 - maade omandamine
2020-2021 - jaamade projekteerimine koos raudteega
2022-2023 - peatuste hoonestuse ja taristu projekteerimine
2023-2026 - raudtee ja jaamade ehitus, hooned ning väiksemad rajatised valmivad viimases etapis