ITK arst: meie haigla olukord sarnaneb juba sõjaseisukorrale (5)
/nginx/o/2016/10/12/5949557t1h7d36.jpg)
16. detsember 2020, 19:21
:format(webp)/nginx/o/2020/12/16/13532540t1h684a.jpg)
Koroonaviiruse jätkuva leviku tõttu töötab Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) juba oma võimaluste piiril ning halvimal juhul võib uueks aastaks tekkida olukord, kus koroonahaigetele pole enam ühtki voodikohta, ütles portaalile Rus.Postimees antud stuudiointervjuus haigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aleksei Nelovkov.
Nelovkov tõdes, et olukord ITK-s on praegu väga pingeline. «Tõepoolest, haigla olukord sarnaneb sõjaseisukorrale. Pidevalt saabuvad uued Covid-patsiendid, käib pidev hospitaliseerimine ning haigete jaotamine osakondadesse. Paralleelselt tekivad probleemid personaliga,» rääkis Nelovkov.
Koroonaviirusega nakatuvad ka haigla töötajad ning see on arsti sõnul hetkel kõige suurem probleem. «Kui lokaliseerime ühe kolde, tekib teine,» avaldas ta muret.
Küsimusele, kas jõuame peagi olukorda nagu Leedus, kus võetakse haiglasse ravile nö perspektiivsed patsiendid, samas kui perspektiivitud ukse taha jäetakse, vastas Nelovkov, et kõik sõltub koroonaviiruse edasisest levikust Eestis. «Teoreetiliselt on selline stsenaarium võimalik. Pigem siiski võib puudu jääda personalist, mitte voodikohtadest. Tuleb piirata osakondade endi tööd.»
Haigla teeb kõik, et aidata maksimaalsel hulgal patsiente. Kuid triaaži tuleb mingil määral siiski teha, lisas Nelovkov.
Praeguse seisuga on ITK-s kaks koroonahaigete osakonda, sealhulgas intensiivravipalat, kokku 50 voodikohta ehk märksa rohkem, kui oli kevadel.
Ent haigla valmistub olukorra jätkuvaks halvenemiseks ning juba kavandatakse kolmandat Covid-osakonda umbes 20 voodikohaga.
Kui praegu lisandub Eestis iga päev 500-600 koroonaga nakatunut, kellest enamik on kontakteerunud teatud hulga inimestega, siis hospitaliseeritavate haigete arv Nelovkovi hinnangul suureneb jätkuvalt.
«Halvima stsenaariumi järgi on uueks aastaks kõik haiglad (Covid-patsiente) täis,» arvas Nelovkov.
Ühtlasi leiab arst, et riik oleks pidanud teatud piirangud märksa varem kehtestama. «Kindlasti oleks võinud sulgeda lõbustusasutused, samuti piirata elanike liikumist. Saabuvad pühad ja kingiralli on suur probleem. Sellest sõltub, mis saab edasi,» sõnas Nelovkov.