Martin Ehala: abielu mõiste ja lapsed

Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Praeguse vastasseisu põhjuseks riigikogus on koalitsiooni soov viia abielu mõiste määratlemine rahva kui ­kõrgeima võimu tasandile, et vältida ­olukorda, kus samasooliste abielu seadustataks sobival ajal riigikogu lihthäälteenamusega abieluseaduse muudatusena. Küsimuse kaalukust arvestades on see soov põhjendatud.

Abieluvõrdsuse arutelu on esiplaanile seadnud kõigi võrdse ­õiguse olla oma armastatuga abielus, kuid küsi­mus on palju keerulisem. Abielu ­mõiste sisu muutmisega muudetaks ka ­perekonna mõiste sisu, mis tõstatab eetilisi küsimusi laste õigustega seoses.

Põhiseaduse paragrahv 27 sätestab: «Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.»

Need viis lauset seovad mõiste «abikaasad» kaudu ühtsesse kontseptuaalsesse raamistikku abielu, perekonna ja laste kasvatamise. Kõik on arusaadav seni, kuni abikaasade all mõeldakse meest ja naist, kelle liidust need lapsed sünnivad ja keda abikaasad vanematena kasvatavad, selleks et ühiskonnas oleks perekondlik turvavõrk abivajajatele kui ka laiemalt rahva püsimise nimel.