Tellijale
Jüri Estam: demokraatia USAs pole ju katki läinud (8)
/nginx/o/2020/11/02/13452378t1hda2b.jpg)
13. jaanuar 2021, 00:02
/nginx/o/2021/01/12/13573200t1hd745.jpg)
USA hakkab poliitiliselt vasakule nihkuma ja ühiskondlikus kontekstis sarnanema rohkem ja rohkem näiteks Brasiiliaga, mis on mitmerahvuseline ja -värviline, kirjutab kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam.
Päeval pärast Donald Trumpi toetajate tormijooksu USA Kapitooliumile küsis üks Vene televisioonikanal pasundavalt, provotseerivalt ja kahjurõõmsalt, kas äsja nähtud vaatepildid mässajatest Ameerika parlamendihoones ei kujuta endast demokraatia lõppu kogu maailmas. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson tundub mingis ulatuses samamoodi häälestatud olevat, nimetades toimunut Ühendriikide demokraatia kõige mustemaks päevaks. Sama «mustima päeva» fraasi on kasutanud ka Joe Biden, kellest saab Ühendriikide president vähem kui kahe nädala pärast.
Üks mu ameeriklasest vana tuttav – ajast, mil teenisime kõrvuti USA kaitseväes – on juba aastaid väitnud, et Ameerikat ootab ees kodusõda. Kui ma küsin talt kirja ja telefoni teel, kelle vahel (kas näiteks vasakpoolsete ja parempoolsete või valgenahaliste ja mustanahaliste või hoopis põlvkondade vahel), jääb ta alati vastuse võlgu.
Kõik sellised konstateeringud tunduvad ülepingutatud olevat. Ühtegi suppi ei sööda nii palavalt, kui seda valmistatakse. See, et mõni fooliummütsikesega ja eksootilises kostüümis tegelane, käputäis vargaid ning grupp «patrioote» ühe väga tõsise intsidendi Washingtonis esile kutsusid, on küll midagi enamat kui torm veeklaasis, kuid ei kujuta endast samas kuidagiviisi demokraatia lõppu. Vähetähtis pole ka see, et USAs eksisteerib pikk valitsuse ja valitsustegelaste mitteusaldamise traditsioon. See, kes pole sellest teadlik, ei tunne ameeriklasi.
Washingtoni tänavail ei nüpeldanud politsei sadu meeleavaldajaid kumminuiadega, nagu juhtub banaanivabariikides. Asepresident Pence täitis oma kohustust stoiliselt – küll mõnetunnise hilinemisega –, kinnitades ametlikult Joe Bideni ja Kamala Harrise valimisvõitu. Demokraatia pole USAs ohus. Pigem toimub lähiajal juurdlus, selgitamaks, mis läks valesti ehk miks Kapitooliumi politsei ei tulnud möödunud kolmapäeval oma kongressihoone kaitsmise ülesandega toime.
Kapitooliumi politseiülem on oma kohalt juba tagasi astunud. Samuti väärib mainimist, et ka vasakäärmuslased korraldasid 2020. aastal rahutusi USA tänavatel. Ameerika demokraatia demonstreeris viimastel päevadel tegelikult kergust, kuid mitte nõrkust. Demokraatia maailma kõige võimsamas riigis pole ohus ega ohtu seatud.