Juhtkiri ⟩ Liiga madalale seatud latt

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Koalitsioonilepingu latt pole seatud liiga kõrgele
• Udusevõitu leping laseb mõnusalt tiksuda
• Konkreetsemad kokkulepped võivad sündida kevadel

Kaja Kallas on saanud peaministriks enneolematult suure toetusega – 70 toetushäält talle oli juhtumisi just sotsiaaldemokraatide võrra suurem koalitsiooni 59 häälest. Kas selle hääletuse järgi võime spekuleerida, millise erakonna toetusest sõltuvad presidendivalimised?

Uut valitsust ootab tõsine töö, mille peamised piirjooned peaksid välja paistma koalitsioonilepingust. Vähemalt lepingu latt pole aga seatud kuigi kõrgele. Ridamisi sõlmküsimusi on jäetud ses kokkuleppes pigem üldsõnaliseks. See omakorda tähendab, et mõlemal poolel on võimalus neile mingilgi kombel vastukarva plaane vaidlustesse uputada, sest koalitsioonileppe kohustavaid konkse peaaegu polegi.

Üsna pea hakkab uus valitsus arutama viiruse olukorda ja seda, mida edasi teha. Koalitsioonileppes on selle kohta üks selge punkt. Nimelt lubadus, et alates maikuust saavad soovijad vaktsineeritud tasuta ja kodu lähedal. Saatuse irooniana on aga just selle lubaduse kohale ilmunud suur küsimärk, nagu saate lugeda tänasest Postimehe loost.

Muidugi tekib kiuslik küsimus, kas eelmisel valitsusel ja samas ametis jätkaval sotsiaalministril üldse oli terviklik ja toimiv plaan, kui isegi koalitsioonileppesse polnud midagi konkreetsemat üle võtta, kui sinna lõpuks jõudis.

Alati on koalitsioonilepetele ette heidetud neis parasiteerivaid sõnu «tõhustame», «parendame» ja «kaalume». Neist sõnadest on küll ilmse teadlikkusega hoidutud, ent see on pigem stiili- kui meeleparandus – mõõdetavaid lubadusi, millest kinni hakata, on ikkagi vähe.

Uut valitsust ootab tõsine töö, mille peamised piirjooned peaksid paistma koalitsioonilepingust.

Võtame näiteks keskkonnateemad. Kiita võib, et taastuvenergeetikat käsitletakse mitmes peatükis. Tähelepanuväärne on vesiniku tervikahela – tootmisest tarbimiseni – koalitsioonilepingusse sisse kirjutamine. Kui neis asjades järgnevad käegakatsutavad tulemused, siis on see kiitust väärt.

Samas metsanduse ja põlevkivi tuleviku seisukohalt ei taheta ühegi asjaosalise huve teistest rohkem esile tõsta. Räägitakse üldisest kaasamisest ja kõigi huvigruppidega arvestamist, mis võib vabalt tähendada, et järgneva kahe aastaga neid vaidluspuntraid ei lahendata. Sarnaseid leppes lahendamata ja juba segadust tekitanud puntraid on veel mitmeski valdkonnas, mille kõige selgem näide on ühtse eestikeelse kooli teema.

Koalitsioonilepingust võime lugeda, et Kaja Kallase valitsus küll püüdleb eelarve tasakaalu poole, kuid jätab märkimata, millal nad selleni jõuda plaanivad. Konkreetsemad kokkulepped sünnivad riigieelarve strateegia koostamise ajal kevadel. Ühtpidi on see praegustes oludes mõistetav. Teistpidi on aga jälle tegemist lahtiste otstega, mille tõttu ei saa valitsuse poliitikat praegu ei ennustada ega selle üle isegi mitte vaielda, sest selgesõnalist poliitikat veel polegi.

Kaja Kallas on saanud parlamendilt väga tugeva mandaadi. Kiirelt ja suuresti veebikonverentside kaudu kooskõlastatud koalitsioonilepingust tal peaministrina aga palju tuge loota pole. Kui Kaja Kallas tahaks olla väga edukas ja uuendusi toov peaminister, siis ta vaidlused ja võitlused alles algavad. Kui aga eesmärk on mugav tiksumine järgmiste valimisteni, siis seda laseks udusevõitu koalitsioonileping mõnusasti teha.