Väino Rajangu: tarbijal puudub elektrimajanduse tuleviku osas selgus

Väino Rajangu. Foto: SCANPIX

Eesti teeb ettevalmistusi liitumiseks suure süsteemiga, mis on teravas sõltuvuses energia impordist, kirjutab majandusteaduste doktor, elektriinsener Väino Rajangu.

Postimehest võisime 17. veebruaril lugeda konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Karin Maria Lehtmetsa artiklit «Elektri varustuskindluse tulevik», mille viimases lõigus on märgitud: «Ehkki Eesti on elektrit importiv süsteem, mille impordisõltuvus aasta-aastalt kasvab, on meil siiski piisavalt välisühenduste võimsust, et varustuskindlus on vastavalt normidele tagatud kuni 2030. aastani.»

Varustuskindlus iseloomustab elektri olemasolu ja elektrikatkestuste (elektri puudumise) vahekorda ja üldises plaanis jääb see meil normide piiresse. Teatud maapiirkondades kestavad elektrikatkestused aga pikemalt ja seal pole elektri varustuskindlus tagatud.

Eestil on Soome, Läti ja Venemaaga piisava läbilaskevõimsusega elektriliinid. Venemaalt me poliitilistel kaalutlustel kaubanduslikku elektriostu ei tee. Elektri import toimub Soomest ja Lätist, kusjuures see elekter võib omakorda pärineda kolmandatest riikidest, sh ka Venemaalt.