/nginx/o/2021/11/09/14191477t1hc918.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/28/13655839t1h9701.jpg)
- Otsuste langetamisel kasutatakse liialt emotsioone
- Eestlaste huvi arvude vastu on märgatud juba ammu
- Oskus arve kasutada vähendab petta saamise riski
Kriis on pannud inimesi erinevaid arve rohkem hindama, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.
Möödunud, 2020. aastat meenutades pole võimalik koroonapandeemiast mööda vaadata. Mingil moel puudutas see kõiki, ka neid, kes viiruse olemasolu eitavad. Puudutab siiani.
Uue aasta algusesse on vaktsiin toonud veidi optimismi. Arutama on hakatud selle üle, milline on maailm pärast pandeemiat. Üks keskseid küsimusi on, kui kiiresti taastub majandus. Huvitavaid mõtteid on aga teisigi, näiteks sotsiaalteadlane Marju Lauristin usub muu hulgas, et kriisi tulemusel saame paremateks ja targemateks inimesteks (Postimees Arter, 28. märts 2020). Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor akadeemik Krista Fischer ütleb: « See, et helistab poliitik teadlasele, et arutada riigi jaoks olulisi asju... ma väga loodan, et kui kriis ühel hetkel selja taga on, ei kustuta nad oma telefonidest neid numbreid ära ja et see komme jääb külge» (Postimees Arvamus ja Kultuur, 23. detsember 2020). Mõlemad on väga head soovid ja nende täitumist tasub loota.
Tean, et ka statistikaamet valmistab pidevalt ette informatsiooni, mis aitab Eestile olulisi otsuseid vastu võtta. Järgnev soov pandeemiajärgsele maailmale ei tulene aga sellest, et olen statistikaameti töötaja. See tuleneb maailmale talupojamõistusega vaatamisest ja tõdemusest, et igapäevaste otsuste langetamisel mängivad tihti siiani faktidest palju suuremat rolli emotsioonid. Loomulikult on (positiivsed) emotsioonid elus tähtsad, kuid ainult neile tuginedes on keeruline headele kompromissidele jõuda.
Pea iga päev küsib minult keegi, kas olen tänaseid koroonaarve juba vaadanud. Samas pole mitte keegi minult viimasel ajal küsinud, kas ma selgeltnägija Kusti arvamust juba lugesin.
Olen märganud, et koroonapandeemia on pannud inimesi palju rohkem arve jälgima. Mitte ainult valitsust ja otsustajaid, vaid ka tavainimesi. Pea iga päev küsib minult keegi, kas olen tänaseid koroonaarve juba vaadanud. Samas pole mitte keegi minult viimasel ajal küsinud, kas ma selgeltnägija Kusti arvamust juba lugesin. Kahju vaid, et inimeste huvi arvude vastu on suurenenud nii traagiliste sündmuste mõjul. Laiemalt on see siiski aga väga positiivne ja püsib lootus, et selline huvi laieneb millalgi ka teistele eluvaldkondadele.
Aastal 1928 iseloomustas Riigi Statistika Keskbüroo üks juhtfiguure Antoni Tooms statistika arengut pärast iseseisva Eesti tekkimist nii: «Mõne aasta kestel sündinud suur evolutsioon arvustiku täielikult ebaoleluselt intensiivsele ning enamjaolt õigele andmete kasutusele lubab /…/ väita, et arvustikuga opereerimine meie rahva hingelaadile omane.
Võiks märkida, et sellega muuseas kooskõlas oleks ka tihti märgatav rahva iseloomujoon: oma õigluse ja üleolu rõhutamine (kuni jonnini) sunnib ka vaielusis kõvemaid ja rabavamaid argumente otsima ning mis on kindlam, kui selge ja kategooriline statistiline arv!» (Riigi Statistika Keskbüroo väljaanne Eesti Statistika nr 75 (2), 24. veebruar 1928).
Minu lootus on, et saame koroonaviiruse tuules taas öelda, et Eestis on andmete sisuline kasutamine intensiivne. Usun ka, et andmeid õpitakse järjest targemini kasutama ning «selge ja kategooriline statistiline arv» muutub üha tugevamaks argumendiks. Loodan, et arvude intensiivne ja oskuslik kasutamine saab omaseks paljudele ja inimesed nõuavad üha aktiivsemalt usaldusväärseid arve ning statistikat.
Kui vaktsiin vähendab oluliselt ohtu nakatuda viirusega, siis inimeste oskus kasutada arve maandab riske, et inimhulgad satuksid pahatahtlike manipulatsioonide ohvriks. Statistika oskuslik kasutamine ja andmekirjaoskus kaitsevad ka meie ühiskonna alustalaks olevat demokraatiat. Oskus kasutada arve aitab teha kaalutletud otsuseid ja tagab kiirema arengu kestlikus ning jätkusuutlikus suunas.