Eesti keel ei sure, kui eestlased ei taha

Omski eesti keele õppijad 2019. aastal. Keskel valges T-särgis Ivan Ubaleht. Temast paremal seisab õpetaja Vladimir Tugeus. Vasakult teine on Irina Demeško, kolmas on Olga Jaakson ning neljas Aleksander Mell. Ülejäänud enam eesti keele loengutes ei käi. Paremalt esimene on tollal Omskis vene filoloogiat vahetustudengina õppinud Hanna Tammik. Foto: Erakogu

Homme tähistatava emakeelepäeva välja ütlemine ajaks nii mõnegi Omski eestlase keele sõlme. Ivan Ubalehel võtab mitu katset, et öelda korralikult välja sõna «kirjutuslaud».

«See oli raske sõna,» tunnustas Ivani omskilaste eesti keele õpetaja Vladimir Tugeus. Peale Ubalehe on tal veel neli õpilast, kellele ta on viimased kaks aastat järjepidevalt eesti keelt õpetanud.

See peab olema eriline tunne, kui sa suudad pärast mitut katset lõpuks öelda oma vanaisa keeles laused: «Seal seisab minu stereosüsteem» või «Vanaema kastab leiba kastmesse». Selle tunde ja Valgamaalt Puka kandist pärit esivanemate mälestuste nimel pingutab 40-aastane Ubaleht kahel laupäeval kuus Skype’i vahendusel eesti keelt õppida.