Ilukirjandust ei osteta!

Eesti menuraamatute näitus on alates homsest avatud rahvusraamatukogus. Pildil Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet. Foto: Toomas Huik

Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet nendib möödunud aasta menuraamatute tabelit analüüsides, et vähenenud on ilukirjanduse, kuid suurenenud tarbe- ja teatmekirjanduse osakaal, sealjuures domineerivad kokaraamatud.

34 kirjastust koondava kirjastuste liidu andmeil oligi mullu populaarseim Aive Luigela «Tervise kokaraamat», seda Varraku kirjastuselt ilmunud raamatut osteti 13 183 eksemplari. Müügiedetabeli teisele ja kolmandale kohale tõusid TEA entsüklopeedia 6. ja 7. köide, vastavalt 8155 ja 8094 eksemplariga. Teatmekirjandust esindavad esikümnes koguni neli raamatut.

Tuleb nentida ka seda, et nii nutuseid arve nagu mullu pole raamatumüügis aastaid nähtud. Näiteks on vähenenud üle 5000 eksemplari müüdud raamatute arv – kui 2007. aastal ületas selle maagilise piiri lausa 34, siis 2011. aastal vaid 13 raamatut.  

Kui suur on tegelik kukkumine, ilmneb siis, kui võrrelda viimase kolme aasta edetabeleid. 2009. aastal müüdi näiteks 100. koha raamatut, muinasjuttu «Lumivalgeke», 2038 eksemplari, aasta hiljem piisas «Aleksei Turovski loomalugudel» samale kohale jõudmiseks 1958 eksemplarist. 2011. aasta 100. koha raamatu «Krõbedad küpsised» müügiarvuks on seevastu vaid 1550.

Hargla ja Luik

Iseäranis palju on kukkunud ilukirjanduse müük. 2011. aastal saja enim ostetud raamatu seast leiab vaid kahe eesti autori teoseid: Indrek Hargla «Apteeker Melchiori» sarja kolm raamatut (3. osa osteti 3297 eksemplari, mis andis üldtabelis 27. koha, 1. osa 2785 eksemplari, üldtabeli 36. koht, ja  2. osa 2134 eksemplari, üldtabeli 49. koht) ning Viivi Luige «Varjuteatri» (3200 eksemplari, üldtabeli 32. koht) ja Hedi Rosmaga kahasse kirjutatud teose «Ma olen raamat» (1830 eksemplari, üldtabeli 77. koht).

Ilukirjanduse tõlkeautoritest ületas 1550 raamatu müügi piiri vaid Paulo Coelho «Aleph» (2200 eksemplari, üldtabeli 47. koht), Elizabeth Gilberti «Söö, palveta, armasta» (2126 eksemplari, üldtabelis 50. koht) ja Sara Grueni «Vesi elevantidele» (1623 eksemplari, üldtabeli 93. koht). Ja ongi kõik.

Kui 2010. aastal oli edetabelis ilukirjandusest 34 nimetust, millest viis biograafiad, siis möödunud aastal jõudis edetabelisse vaid kümme ilukirjandusteost ja viis biograafiat. 2010. aastal tõusis ilukirjanduse arvestuses tippu «Söö, palveta, armasta», mida osteti 7228 eksemplari. Aasta varem oli olukord veel parem, siis tõusis 16 982 eksemplariga ostetuimaks Sofi Oksaneni «Puhastus».

Rääkimata 2007. aastast, kui Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu» müüdi 24 000 eksemplari. Kusjuures 2008. aastal osteti sedasama ussisõnade raamatut veel 7000 eksemplari, mis kergitas selle 2008. aasta arvestuses ka müüduimaks ilukirjanduslikuks teoseks.

Tõsi, Eesti Kirjastuste Liitu ei kuulu näiteks eesti kirjandusele spetsialiseerunud kirjastus Tuum või ka laia raamatuvalikuga Pegasus. Kui aga võrrelda raamatupoodide müügiedetabeleid ja kirjastuste liidu menukitabelit, ei too ka nende kirjastuste müügiandmete lisandumine suure tõenäosusega vähemalt ilukirjanduse osas suuri muutusi.

Kui suur on raamatupoodide müügitabeli esikoharaamatu, Vahur Kersna «7x7» menu, pole täpselt teada. Kersna kinnitusel on kolme tiraaži trükiarvuks ligemale 10 000 eksemplari.

Pressiteates, mis andis teada Peeter Oja üheeurose elulooraamatu «17x4» kordustrükist ja autogrammitunnist, väitis Oja, et tema raamatu esimese trüki tiraaž oli 10 000 eksemplari. Kuna see skandaalne teos tõesti kadus lettidelt enne aastavahetust, siis võib järeldada, et just Peeter Ojale kuulub mulluses raamatumüügi edetabelis teine koht.

Muutusi tooks edetabelisse ka Petrone Prindi lisandumine. Nii Apollo kui ka Rahva Raamatu mullustes müügitabelites olid kõrgel kohal Justin Petrone «Minu Eesti 2» ja Andrei Hvostovi «Sillamäe passioon», kirjastuse andmeil müüdi neid vastavalt siis 6263 ja 3476 eksemplari.

Lasteraamatute kasv

Võrreldes 2010. aastaga on mulluses menukitabelis rohkem lastele mõeldud raamatuid – 2011. aastal moodustasid lasteraamatud edetabelist 36 protsenti, 2010. aastal 31. Ainult et lastekirjanduses domineerivad kooliks ette valmistavad töövihikud-raamatud, loomalood, sh Aleksei Turovski omad, ja muinasjutud.

Klassikalisest lasteilukirjandusest on esindatud vaid Andrus Kivirähki «Kaka ja kevad» (2782 eksemplari, üldtabeli 37. koht), «Leiutajateküla Lotte» (1757 eksemplari, üldtabeli 80. koht), Kristiina Kassi «Nõianeiu Nöbinina» (1920 eksemplari, üldtabeli 67. koht), kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv Silvi Väljali «Jussikese seitse sõpra» (2259 eksemplari, üldtabeli 45. koht) ja Eno Raua «Kurjad mehikesed» (1690 eksemplari, üldtabeli 86. koht).

«Hinnates edetabelisse kuuluvate raamatute tausta – algupärand versus tõlkeraamat –, on siin võimalik täheldada sarnast tulemust 2010. aastaga: algupärandeid on menuraamatute nimekirjas 66 nimetust ehk 66 protsenti. 2010. aastal moodustasid algupärandid samuti üle 60 protsendi,» selgitab Kaidi Urmet. Sealjuures ei kuulu menuraamatute edetabeli arvestusse õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.  

Tähelepanuväärne, et sajast populaarsemast raamatust sisaldas retsepte lausa 16 ja vaid üks neist on välismaiselt autorilt – Tiffany Goodalli «Tudengi kokaraamatut» müüdi 1901 eksemplari. Aive Luigela hoiab üldesikohta juba teist aastat järjest. 2010. aastal osteti tema sulest ilmunud «Hoidiseid» 10 939 eksemplari, kusjuures 2011. aastal ostis sellesama raamatu veel 2675 inimest, mis annab edetabelis 38. koha.

2011. aasta enim müüdud raamatud