Eesti ja Šveits tähistavad sadat aastat diplomaatilisi suhteid

22. aprill 1921. aastal tunnustas Šveits Eesti Vabariiki de jure, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. Foto: ARND WIEGMANN/REUTERS

Neljapäeval möödub sada aastat päevast, mil Šveitsi suursaadik Saksamaal saatis Eesti esindajale Berliinis ametliku kirja, milles Šveits tunnustas de jure Eesti Vabariiki ja mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Enne teist maailmasõda akrediteeriti Eestisse esimene Šveitsi saadik Karl Egger, kes resideeris Helsingis. Eesti ja Šveitsi tihedatest kaubandussuhetest annab tunnistust 1925. aastal sõlmitud kaubandusleping, mida uuendati 1938. aastal.

Karl Eggeri volikirja üleandmine. Esireas: Šveitsi saadik Karl Egger, Vabariigi President Konstantin Päts ja välisministri asetäitja majandusminister Leo Sepp. Seisavad (vasakult): Vabariigi Presidendi vanem käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi, protokolliülem Elmar Kirotar, kantseleiülem Elmar Tambek ja noorem käsundusohvitser Leonhard Teder. Foto: Eesti välisministeerium

Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu ning taastunnustas Eesti Vabariiki 28. augustil 1991. Diplomaatilised suhted taastati 4. septembril 1991. aastal.

Tänapäeval on Eesti ja Šveitsi suhted lähedased ja toimivad hästi. Eesti kaitsestruktuuride taasloomise ajal oli Šveitsi panus väga oluline – näiteks varustushangete ja väljaõppe alal ning Balti kaitsekolledži asutamisel. 2020. aastal liitus Šveits panustava partnerina NATO küberkaitse oivakeskusega Tallinnas.

Kahepoolne kaubavahetus on viimase kümne aastaga enam kui kolmekordistunud. Šveitsi investeeringud Eestisse on viimase seitsme aastaga suurenenud 200 miljonilt eurolt 448 miljoni euroni.

100. aastapäeva tähistamiseks on sel aastal kavas ka kõrgetasemelised visiidid Eesti ja Šveitsi vahel.

Eesti ja Šveitsi diplomaatiliste suhete ajajoonega saab tutvuda siin.