«Tõenäoliselt on igal rahval ütlus selle kohta, mis kutsub tervet asja mitte parandama,» ütles Ilves. «Seepärast jälgin murega töötukassa reservide ja töötuskindlustuse maksemäära ümber kujunenud vastasseisu, mis on seadnud küsimärgi alla kogu organisatsiooni edasise staatuse ja juhtimismudeli.»
Ilves kutsus valitsust, tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute esindajaid üles vastastikusele austusele ja kompromissidele. Tema sõnul ei jäta töötukassa võimalik riigistamine küll töötuid raha ja koolituseta, kuid kahjustaks siiski sotsiaalpartnerite koostöötahet ja usaldust.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on pall tööandjate väravas, kuna riik on neid korduvalt ühise laua taha tagasi kutsunud. Tööandjate keskliit ei näe sellel aga mõtet, kuna töötukassa nõukogu otsustusõigust on kärbitud. Tuline vaidlus on sundinud tööandjaid ja ametiühinguid oma esindajaid nõukogust tagasi kutsuma. Nendeta on aga töötukassa nõukogu teovõimetu ega ole selle aasta eelarvet veel vastu võtnud. 15. aprillil lõpevad ka töötukassa juhatuse volitused.
«Kui patiseis jätkub, on sellel katastroofilised tagajärjed,» märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. «Ilma juhatuseta on töötukassa sisuliselt töövõimetu ja see tähendab juba otseselt pea 50 000 tööd otsiva inimeste teenuste võimalikku peatumist,» selgitas ta.
Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas eelmisel nädalal töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annaks valitsusele õiguse kinnitada töötukassa eelarve olukorras, kus töötukassa nõukogu ei ole seda tähtajaks teinud. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul oleks see aga selge loobumine senisest mudelist.
«President ütles selgelt välja, et olukord, mis on toimiva süsteemi muutmisel tehtud, on väga halb. Valitsus on läinud muutma toimivat süsteemi ja sellega kutsunud esile konflikti,» nentis Taliga.