VIDEO JA BLOGI Kallas orkestrite kaotamisest: ma ei hakkaks kululiike eraldi kommenteerima (19)

Indrek Ojamets
, toimetaja
Copy
Peaminister Kaja Kallas.
Peaminister Kaja Kallas. Foto: Remo Tõnismäe

Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et ei soovi plaanitavaid kärpeid eraldi kommenteerida, sealhulgas ka kutseliste puhkpilliorkestrite kaotamise plaani. Peaministri sõnul on need kulud iga valitsemisala enda otsustada.

«Ma ei hakkaks eraldi ühtegi kululiiki kommenteerima, kuivõrd kokkuvõttes on see suur pilt, mida me vaatame ja mille kallale me lõpuks läheme. Iga ministeerium vaatab oma eelarvet, mis tema valitsemisalades on,» ütles Kallas ja lisas: «Iga üksikut asja sealt välja rebida ei ole minu arvates õige.»

Peaministri sõnul on praegune kärbetest tingitud pahameel selle tagajärg, et neli aastat on kulutatud üle võimete. Karistada saavad need, kes on ausad, märkis Kallas. «Need, kes on populistlikud, neile öeldakse aitäh ja tehakse pikk pai,» ütles ta.

Mis on meie riigis sümbolväärtusega?

«Loomulikult on sümbolväärtusega asjad, mille kallale mitte mingil juhul minna ei saa. Esiteks, praegu ei ole need asjad kokku lepitud. Küll meil on aega esiteks ministeeriumites oma valdkonnad üle käia, kõigepealt vaadata, mis on tehtav, mis ei ole tehtav ka poliitiliselt ja siis tulla valitsuse laua taha ja vaadata kogu pilti,» lausus Kallas.

Kallas selgitas, milline valdkond, allasutus või üksus on tunnetuslikult sümbolväärtusega, et selle kallale ei peaks minema. «Ega me ju ei tegutseks valdkondades, mida me ei peaks oluliseks. Kui praegu on tervishoius väga suured kulutused ja meil on tervishoiukriis, siis see tähendab, et me neid kulutusi peame tegema, et tulla kriisist välja. Võib ju öelda, et selles kriisis on sümbolväärtusega kulutused tervishoidu või samamoodi kulutused haridusse, õpetajatele laste õpilünkade ületamiseks,» selgitas ta.

Välisminister Eva-Maria Liimets selgitas, et kärbete koha pealt jääb Eesti eeskujulikuks liitlaseks. «Eesti panustab jätkuvalt rohkem kui 2 protsenti SKP-st kaitsekuludesse. Selles kontekstis liitlassuhetega murekohti ei ole,» sõnas Liimets.

Peaministri sõnul kavatsevad kõik Euroopa Liidu riigid kokkuhoiukohti leida, et eelarveauke ületada. Eesti riigieelarves olev 1,7 miljardi suurune auk on hiiglaslik, lisas ta.

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Tagasi üles