Peipsi järve jõuab iga aastaga vähem reostust
Tänu investeeringutele puhastusseadmetesse suubub Peipsi järve aasta-aastalt aina vähem reostust, teatas Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni veeressursside kompleksse haldamise töörühm.
Ühiskomisjoni Eestipoolse juhi keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on viimase 15 aastaga muudetud puhastusseadmed oluliselt tõhusamaks ja tänu sellele näitavad fostori, lämmastiku ja heljumi koormused Peipsi järvele vähenemistendentsi.
Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma Eesti poolse juhi Reet Talkopi sõnul on siiski jätkuvalt probleemiks Peipsi järve eutrofeerumine. «Eesti poolel on küll punktreostusallikate mõju oluliselt vähenenud, ometi jõuab põldudelt järve endiselt lämmastikku ja fosforit,»märkis ta.
Liivi kirjeldusel on reoveepuhastite tõhususe suurendamisse on viimastel aastatel palju investeeritud – ainuüksi aastatel 2017-2020 ületas investeeringute summa 25 miljonit eurot. «Pealegi suudab nüüd näiteks Tartu linna reoveepuhasti eemaldada üle 99 protsendi saasteainetest. Tartus on lisaks ühiskanalisatsioonivõrguga liitunud 99 protsenti linna elanikkonnast,» kirjeldas Liiv.
Kuna suurte linnade reoveepuhastid on korras, tegeldakse aina rohkem väiksemate alevike ja külade kanalisatsioonisüsteemide ning kohalike reoveepuhastite kordategemisega, lisas ta. «Näiteks 2020. aastal investeeriti Narva jõe piiriülese vesikonna reoveepuhastitesse kokku 10,5 miljonit eurot,» lausus Liiv.
Uusi reoveepuhasteid on rajatud ka Vene poolel, kuid eelnevate aastakümnete jooksul on Velikaja jõe suudme ja Peipsi järve põhjasetetesse kuhjunud toitaineid, mis lähevad kergesti uuesti ringlusse.
Eesti tutvustas veeressursside töörühma koosolekul Vene poolele ka uue 2021-2027. a veemajanduskava koostamise põhimõtteid. Vastavalt EL vee raamdirektiivile tuleb ELi territooriumist väljapoole ulatuva rahvusvahelise valglapiirkonna kava selle riigiga kooskõlastada. Narva jõe vesikond ongi just sellise valglapiirkond, sestap andis Eesti pool ülevaate uuest 2021-2027 veemajanduskavast ning tutvustas veemajanduskava üleujutuste riski ennetamise, kaitse- ja negatiivse mõju vähendamise meetmeid.
Iga-aastaselt kogunev seiretöörühm võtab vaatluse alla Peipsi järve, Narva jõe ja Narva veehoidla ning Peipsi järve suubuvate jõgede veekvaliteedi ja veekogude ökoloogilise seisundi, mille aluseks mõlema poole riikliku seire, uuringute ja ühisekspeditsioonide andmed.