Mitte-eestlaste hulgas on tõusnud toetus EKRE-le (37)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
11. august 2021, 06:08
/nginx/o/2021/07/29/13954615t1hc710.jpg)
Mitte-eestlastest valijate hulgas on toetus EKRE-le tõusnud 15 protsendi piirimaile ehk praktiliselt samale tasemele, kus kunagi oli nende toetus eestlastest valijate seas. Samuti on tõusnud mitte-eestlaste toetus Isamaale.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti ASi koostöös valmiva küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 24,4 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kui eelnevate kuude kaks peamist trendi on olnud EKRE toetuse tõus ning Keskerakonna toetuse langus, siis viimase nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,1 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,5 protsendiga ning Isamaa 5,9 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab 47,4 protsenti ja opositsioonierakondi 37,8 protsenti vastanutest.
Teadur Martin Mölder märkis, et siiski tuleb veel veidi oodata selleks, et teha järeldusi seniste trendide lõplikust peatumisest.
«Pikaajalisem pilt ütleb seda, et Reformierakonna toetus on kergete kõikumistega langemas nende eelmise valimistulemuse lähedale ehk allapoole 30 protsenti, ning Keskerakonna reiting on liikumas uuele mõnevõrra madalamale tasemele võrreldes nende eelmise valimistulemusega. EKRE toetus on ilmselt saavutanud uue stabiilselt kõrgema taseme. Kus täpselt Keskerakonna ja EKRE toetus pidama jääb, ütleb aeg,» arutles Mölder.
EKRE toetus mitte-eestlastest valijate hulgas on tõusnud 15 protsendi piirimaile, 15 protsendi piirimaile on EKRE toetus tõusnud ka kõrgharidusega valijate seas, kus see enne oli pigem alla 10 protsendi.
«Mõnevõrra üllatav on ka see, et teise konservatiivse erakonna, Isamaa toetus mitte-eestlastest valijate seas on viimastel nädalatel tõusnud valimisjärgse perioodi rekordtasemele ehk üle kolme protsendi,» lisas Mölder.