Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
5916 2730

Eesti Keele Instituudi teadur: võõrtähega kohanimi olgu põhjendatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Peeter Päll
Peeter Päll Foto: Elmo Riig / Sakala

Eilne Postimees kirjutas, et maa-amet tegeleb kohanimede korrastamisega, mille käigus tuleb ära muuta sobimatud nimed – näiteks need, mis algavad võõrtähega. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll vastas, et sellised nimed pole tegelikult keelatud, vaid peavad olema põhjendatud.

Postimees kirjutas, et koha-aadressi nime alguses ei tohi olla g, b ega d tähte, kui need pole põhjendatud ajaloolis-kultuuriloolistel põhjustel. Ka f, š, z ja ž pidavat olema nimede sees tabud ning Kukke ja Ukku nimelised maatükid tuleks ära muuta Kukeks ja Ukuks. Sellised nõuded lähtuvad kohanimeseadusest.

«Maatükk on avalik asi, nimi läheb kaardile ja teiste kohanimede hulka – see ei saa olla ükskõik mis asi,» rääkis Päll. «Sellepärast ei määragi seda nime omanik. Seda tehakse omaniku ettepanekul, aga kinnitab omavalitsus.»

Teine põhjus olevat aadressides, sest kui saadetakse kirju, siis ei tohiks olla selline aadress, mis tekitab probleeme.

Aga, miks ei või olla Kukke ja Ukku?

«Tänava nimeks ju ei kirjutata Kukke kahe k-ga ja maaüksuste puhul kehtivad täpselt samad nõuded,» rääkis Päll. «Kohanimi peab olema Eesti kirjaviisis. See nõue on kohanimeseaduses antud ja sellest on keeruline taganeda, sest siis me ei hakkaks nimedes üldse korda nägema.»

Pälli sõnul võib võõrsõnu, mis algavad tähega g, b või d või sisaldavad f, s, z, ž, kasutada küll, aga nende jaoks peab põhjenduse leidma. Näiteks, kui panna maatükile nimeks Banaan, siis võiks seda põhjendada sealse banaanikasvandusega.

«See on tegelikult suhteliselt leebe hoiatus, et meil ei hakkaks olema niisuguseid linnaosasid, kus on näiteks Infrastruktuuri nimeline tänav,» rääkis Päll. «Mingisugust keeldu otseselt ei ole. Võõrkeelsel nimel peab olema natukene parem põhjendus. Tahaks vältida seda, et tulevad välismaa firmad, kes rajavad taristu ja hakkavad seda omakeelselt ristima.»

Ta lisas, et nende nimedega, millel ei ole eestikeelset vastet nagu Rocca al Mare ja Löwenruh, pole küsimust. «Seda keeldu ei ole, et võõrkeelset nime ei tohi panna, aga see on tehtud natuke keeruliseks,» ütles keeleteadlane.

Tagasi üles