:format(webp)/nginx/o/2021/10/28/14171062t1hf71e.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole õiguspärane Tallinna linnavalitsuse otsus jätta pärast koolivaheaga 4.–8. klasside õpilased distantsõppele, kuna terviseameti otsuse alusel saab sulgeda vaid mõne konkreetse kooli, kui viiruse leviku olukord seda nõuab.
Madise märkis vastuses Tallinna lapsevanemate pöördumisele, et praegu kehtib valitsuse korraldus, mis ei piira üldhariduskoolide õpilastel koolimajas õppimist.
«Ka ei ole teada, et terviseamet oleks sellise otsuse kõigi Tallinna koolide kohta teinud. Seega pole selge, millise pädeva organi epidemioloogilisest olukorrast lähtuvale otsusele tuginedes on leitud, et kõigis Tallinna koolides tuleb õpe ümber korraldada nii, et õpilased ei või osaleda kontaktõppes,» märkis õiguskantsler.
Madise sõnul ei anna pelgalt koroonaviirusesse nakatunute arvu tõus koolidele õigust rakendada distantsõpet. Nakkushaiguse tõrje puhul lubab seadus kehtestada üksnes neid piiranguid, mis on nakkuse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalikud. Hinnata tuleb nii iga piirangut eraldi kui ka kõiki samaaegselt seatud piiranguid kogumis.
«Meetmetel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumisest johtuva haiglakoormuse vähenemisega. Just haiglakoormuse kontrollimine on peale vaktsiinide kõikidele kättesaadavaks muutmist piirangute peaeesmärk,» rõhutas õiguskantsler.
Ta märkis, et võrreldes 2020. aasta sügisega on olukord oluliselt muutunud. Suur osa täiskasvanuid on vaktsineeritud, samuti osa õpilasi alates 12. eluaastast. Seetõttu vajab põhjendamist, miks on peetud Tallinnas vajalikuks viia distantsõppele just 4.–8. klasside õpilased, samas nooremad, keda ei saa vaktsineerida, võivad kontaktõppes edasi käia.
Kui koolis on probleem õpetajate koroonaviirusesse haigestumisega, siis probleemi ei saa lahendada õpilaste ilmajätmisega kontaktõppest, kuna see on esmane ja põhiline õppeviis üldhariduskoolis.
Madise märkis, et distantsõppe rakendamisel tuleb tagada sama õppekvaliteet, mis kontaktõppes, samas näitab praktika, et koroonaviiruse leviku tingimustes on distantsõpe olnud probleemne. Muu hulgas on õpiraskustega õpilaste arv õpetajate hinnangul peaaegu kahekordistunud, õpet ei ole kogetud sama tõhusana võrreldes kontaktõppena, eriti vanemates klassides.
Seega ei saa välistada, et koolide pikaajaline ja massiline distantsõppele suunamine piirab tegelikkuses õpilaste põhiõigust kvaliteetsele haridusele. Põhiõiguse piiramine peab olema vajalik ja proportsionaalne.
Madise sõnul on mõnes konkreetses koolis võimalik kehtestada liikumispiirang siis, kui see on terviseameti hinnangul nakkuse leviku piiramiseks vajalik. «Terviseameti otsuse alusel saab kool otsustada sobiva tervisekaitsemeetme rakendamise üle, näiteks suunata kõik või osa õpilasi distantsõppele,» lausus Madise.
Tallinna linnavalitsus otsustas sel nädalal, et munitsipaalkoolide 4.–8. klassi õpilased jäävad pärast koolivaheaega esialgu nädalaks ajaks kaugõppele. Kontaktõppele jäävad 1.–3. ja 9.–12 klassid ning hariduslike erivajadustega õpilased.
«Võtame puhvernädala olukorra hindamiseks ja ma arvan, et see ei piirdu vaid ühe nädalaga, sest olukord halveneb pidevalt,» ütles Tallinna linnaepea Mihhail Kõlvart kolmapäeval.
Kõlvarti sõnul on praeguse kõrge nakatumisnäitaja juures, kus viimase ööpäevaga tuvastati 2025 uut nakatunut, vaja selgeid samme, et hoida ära tervisekriisi süvenemist.