Kadai: meil on testimisega natuke üle võlli mindud

Martin Kadai sõnul ei ole nakatumise suhtarv pandeemia praeguses järgus määrava tähtsusega. Foto: Eero Vabamägi

Õiguskantsleri nõunik terviseala küsimustes Martin Kadai soovitab riikidevahelised edetabelid ära unustada ega näe mõtet sümptomiteta inimeste testimisel.

Eesti on tõusnud koroonaviirusega nakatumise poolest maailmas esikohale. Numbrid, millega me pandeemiaseisu hinnatakse, ütlevad nii. Numbrid ju ei valeta. Seis ongi halb. Aga mis on selle statistikarägastiku taga? Milliseid arve tasub võtta hirmtõsiselt ja milliseid ei tasu – selles on küsimus. Vastab õiguskantsleri nõunik terviseala küsimustes Martin Kadai.

Kuidas suhtuda tõsiasja, et Eesti on koroonastatistikas taas maailma tipus? Näitajad laes, inimesed ärevil, karmid piirangud tulekul.

Algusest peale on sedasorti viirusnakkuste puhul kehtinud reegel, et mida rohkem viirust otsida, seda rohkem seda leiab. Sama reegel kehtib ka praegu.

Võime siis negatiivsete uudiste taustal öelda, et me ka otsime viirust teistest usinamalt?

Otseselt siiski ei saa. Lisaks sellele, kui usinalt riigis viirust otsitakse, on oluline, kust otsitakse, kelle hulgast ja mis tingimustel. Siin mängivad ühel ajal rolli eri mõjutajad. Me ei saa öelda, et mõnes riigis on praegu hea epidemioloogiline olukord üksnes sellepärast, et nad ei otsigi seda viirust. Aga rahvusvaheliselt raporteeritavate andmete pealt ei ole võimalik ka tõsimeeli öelda, et Eestis ongi viirust kõige rohkem. Ehk kui tulla tagasi esimese küsimuse juurde, et kuidas suhtuda sellesse, et Eesti on juhtkohal…

Nakatumise suhtarvu järgi.

… siis selliseid uudiseid tuleb võtta teatava kriitika ja reservatsiooniga. Nakatumise suhtarv ei ole pandeemia selles järgus, kus me praegu oleme, väga määrava tähtsusega. Määrab see, mida viirus põhjustab. Me näeme seda ennekõike raskete haigusvormide kaudu, mis peegeldub tegelikult haiglaravi vajaduses. Ja see ongi kogu selle kriisi tuum. See, kui palju on viirust üldiselt, pole nii oluline.