Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Laevastikke ühendavad ministeeriumid ootavad riigikantselei analüüsi järgi

Millal nii pildil oleva Wambola, Kindral Kurvitsa kui ka kõigi teiste PPA ja mereväe laevade juhtimine ühte kohta koondatakse, on praegu veel miljoni dollari küsimus. FOTO: Kollaaž/Mailiis Ollino/Madis Veltman

Kaitse- ja siseministeeriumi laevastike ühendamise läbirääkimised jätkuvad pärast riigikantselei analüüsi valmimist.

«Lähinädalatel tutvustatakse riigikantselei analüüsimeeskonna läbi viidud tööd ja tulemusi valitsuskabinetis. Ma arvan, et see on lähinädalate küsimus, kui saame otsusega edasi minna,» vastas siseminister Kristian Jaani (KE) Postimehe küsimusele, kui kaugel laevastike ühendamisega ollakse.

Sarnast lootust, et analüüs valmib lähinädalatel, väljendas oktoobri keskel Postimehele ka riigikantselei kommunikatsioonispetsialist Diana Lorents.

Eelkõige on räägitud PPA laevade minekust mereväe alla. Kas riigikantselei analüüsib veel mingeid stsenaariume?

Siseminister Kristian Jaani FOTO: Mihkel Maripuu

«Esmane stsenaarium, mida riigikantselei meeskond vaatab, on seotud PPA nelja suure laevaga ja nende rolliga tulevikus,» selgitas Jaani. «PPA laevastik iseenesest on ju tüki maad suurem. On ka väikseid laevu, kaatreid väga palju.»

Praegune analüüs pole kaugeltki esimene kord, kui riigikantselei laevastike ühendamise luubi alla on võtnud, eelmine analüüs valmis alles eelmisel aastal. Ka endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu avaldas oktoobrikuus hirmu, et kaitseministeeriumi initsiatiivile laevastikud ühendada saavad surmahoobiks lõpmatud analüüsid.

Mille poolest erineb praegune analüüs varasematest? «Esimene erinevus on, et kui läheb tehnika, siis peavad kaasa minema ka ülesanded, mis on klassikalised tsiviilorganisatsiooni ülesanded. Ehk kuidas täna meie õigusriik, õigusruum ja sealhulgas põhiseadus võimaldab n-ö klassikaliste tsiviilülesannete üle andmist kaitseväele. Seda analüütikat sellisel kujul varem ei ole olnud,» lausus Jaani. Ta tõi näiteks reostustõrje ennetamise, reostusele reageerimise ja selle kokkukorjamise, mis praegu on PPA ülesanneteks.

Seega on praegu kaitse- ja siseministeeriumi läbirääkimised külmutatud ja oodatakse pelgalt analüüsi valmimist? «Just nii ongi. Hetkel ootame, millal riigikantselei mulle ja kaitseministrile tulemusi tutvustab, et siis valitsuskabinetis edasi minna konkreetsemate otsustega, kuidas edasi liikuda,» vastas Jaani.

Keerukas protsess

Seda, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning mereväe laevad tuleks viia ühise juhtimise alla, on tõdetud mitukümmend aastat, seda on näidanud lugematud analüüsid. Eestit survestasid ka liitlased, samuti kinnitavad raportid, et kolm laevastikku – PPA, mereväe ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi omad – on Eesti jaoks selge priiskamine.

Veel 2020. aastal nentis toonane kaitseminister Jüri Luik, et poliitiline olukord laevade ühendamiseks suurt lootust ei anna. «Seda ei ole kunagi õnnestunud teha. Me võime öelda, et on ametkondlikud takistused ja nii edasi. Tihtipeale on takistus see, et laevadel on erinevad funktsioonid. Seda (liita laevastikke – toim) ei ole õnnestunud teha, ei õnnestu ka praegu,» nentis Luik toona.

Mullu oktoobris rääkis ta, et kokku tahetakse viia infovahetus ja seire ning võimalusel ka juhtimine (osaliselt), niiviisi, et kogu juhtimis- ja koordineerimissüsteem oleks ühine, isegi kui laevad kuuluvad eri institutsioonidele. Midagi muud teha ei saavat. Tema pessimismi aluseks oli see, et toonane siseminister Mart Helme oli vastu laevastike ühendamisele.

Jää hakkas liikuma jaanuarikuise valitsuse vahetumisega, ja taas kord kaitseministeeriumi initsiatiivil. Protsess on aga endiselt keeruline.

Oktoobri keskel ütles riigikantselei kommunikatsiooniesindaja Diana Lorents, et analüüs on jõudnud lõppjärku ja memorandum peaks valmima ning valitsusse jõudma lähinädalatel. Seda, mis ettepanekud kaalumisel on – kui kaugele on järeldustega võrreldes suve algusega üldse jõutud –, polnud ta enne analüüsi valmimist nõus avaldama.

Septembri algusel ministeeriumist lahkunud Meelis Oidsalu sõnul on viimased kolm kümnendit näidanud, et ametnike tasandil asja ei lahendata. Ta kutsus üles riigikogu riigikaitsekomisjoni algatama merejulgeoleku kriisi lahendamiseks eelnõu.

Mida arvab plaanist riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa? Ta märkis, et kuna riigikantselei analüüs on lõpusirgel, ei ole komisjonile järeldusi veel esitatud. «Seetõttu ei ole mul täna võimalik anda sel teemal ammendavaid ja detailidesse minevaid hinnanguid, kuid soovin kindlasti tunnustada kolme ministeeriumi laevastike ühendamise keerulise ja mitmetahulise ülesandepüstitusega tegelemise ning koostöötahte eest,» lausus ta.

Seda, millal võiks laevastikud päriselt ühendatud saada, detailsuse ja keerukuse tõttu ükski asjaosaline välja öelda ei tihanud. Eesmaa ütles siiski välja lause, mida võiks välja lugeda ka rohkem asjasse puutuvate inimeste mõtteist: tuleb arvestada, et võimalike muudatuste elluviimine võtab aastaid.

Tagasi üles
Back