Surm üksinduses ⟩ Halvemal juhul leitakse hinge heitnud vanur alles kuid hiljem

Üksildased vanurid. Foto: Illustratsioon: Artur Kuus

Jõulud läbi, aastavahetus ees – see on aeg, mil külastatakse lähemaid ja kaugemaid sugulasi ning lapsed tulevad laiast ilmast koju, paraku pole aga just eakatel ka siis kedagi oodata. Tallinnas on 24 720 üksi elavat pensionäri, aga kui palju elab neid väiksemates paikades ja kaugetes metsataludes?

Sotsiaalkindlustuse statistika ütleb, et iga viieteistkümnes Eesti inimene on üksik pensionär ja nende osakaal kasvab üha. Pole midagi teha, meie rahvastik vananeb. Paraku sureb nii mõnigi vanake, kel pole lähedasi või muidu hoolijaid, ilma et keegi sellest nädalaid või lausa kuid teada saaks.

Memorise matusebüroo üks asutajaid ja seal töötav Ivo Männik nendib, et olukordi, kus üksinda elanud inimene on surnud, tema lähedasi aga ei saada kätte või neid polegi, tuleb pidevalt ette. «Haiglad on meie lepingupartnerid ja kui üksik vanur või eakas inimene haiglas sureb, peame meie lahkunule järele minema,» räägib Männik, kes muu hulgas tegeleb ka kadunukeste viimisega külmkambrisse.