Praxis: pandeemia tabas kõige rängemalt Harju- ja Ida-Virumaad

Koroonaviiruse vastu võib kaitset pakkuda vaktsineerimine. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Pandeemia negatiivne mõju töötusele ja tööhõivele ilmnes kõigis Eesti maakondades, ent enim on kriis tabanud kahte äärmust – jõukat Harjumaad ning juba varem suure mahajäämusega Ida-Virumaad, selgus mõttekoja Praxis analüüsist.

Riigisisesed regionaalsed erinevused töö- ja sotsiaalpoliitikas olid väljakutseks juba enne pandeemia algust. Näiteks oli 2019. aastal töötuse määr Kirde-Eestis kogu Eesti keskmisest pea kaks korda kõrgem. Samuti ilmnevad piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses, inimeste sissetulekute suuruses, tulude ebavõrdsuses ja vaesusnäitajates.

Harjumaa toetub teistest maakondadest enam kolmandale sektorile ja oli seega mõjutatud kriisiaegsetest piirangutest. Samas Ida-Virumaa mahajäämus oli nii töötusega seotud näitajates kui ka sissetulekutes tuntav juba varem.

«Registreeritud töötuse määr suurenes pandeemia alguses enim just Ida-Virumaal, kus see oli ka varem teistest maakondadest oluliselt kõrgem. Samas on töötushüvitise saajate osakaal Ida-Virumaal riigi kõige madalam,» kinnitas uuringu üks autoritest, analüütik Kaupo Koppel.

Ida-Virumaal kasvas ka juba niigi kõrge suhtelise vaesuse määr. Sealjuures mõjutab tööturu näitajaid lisaks pandeemiale täiendavalt ka põlevkivisektori kahanemine. Näiteks 2020. aastal kahanes sissetuleku saajate arv töötlevas tööstuses ja mäetööstuses. Ka sealne vabade töökohtade arv langes enim just töötlevas tööstuses.

Pandeemia andis löögi ka Harjumaale. Regioon toetub võrreldes teistega enam kolmandale sektorile. Seetõttu mõjutasid regiooni teistest enam kriisiaegsed piirangud ja välisturistide kadumine. «Harjumaal võisid turismisektori mittetaastumine ning töötasu hüvitised osaliselt koondamisi edasi lükata,» sõnas analüütik Merilen Laurimäe. «Ilmselt ka seetõttu jätkus seal ühena vähestest 2021. aastal tööhõive languse ja registreeritud töötuse kasvu trend.»

Uue trendina kasvas 2020. aastal kaugtööd tegevate inimeste osakaal. Kasv oli suurim nendes piirkondades (Harjumaa, Tartumaa), kus kaugtöö tegijate osakaal oli ka varem kõrgem, suurendades teiste piirkondade mahajäämust veelgi. Samal ajal oli suur kaugtöö tegemise osakaal seotud maakondliku sissetulekute ebavõrdsuse vähenemisega.

Analüüs on tehtud RITA 1 projekti «Covid-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine» raames. Projekti eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisi leevendusmeetmete majanduslikku mõju. 

Uuringu tellijaks on SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.  

Mõttekoda Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda.