ARUANNE LUGEJALE ⟩ Erkki Koort: uurivad lood tuginevad taiplikele lugejaile

Erkki Koort Foto: Mihkel Maripuu

Suurepärased lood sünnivad aga kahel juhul: peab olema head infot ning peab olema suurepärane ajakirjanik. Kui sa tead infot, mis võiks saada tähelepanu ka avalikkuse poolt, siis vihja meile uuriv@posti­mees.ee, kirjutab uuriva toimetuse juhataja Erkki Koort.

Kui lugeja möödunud aasta augusti lõpus ­ilmunud lehe kätte võttis, oli uuriv toimetus Postimehes juba ­loodud. Tõsi, sihiseadmine alles kestis ning tegelikult kestab mõnes mõttes praeguseni, sest igal areneval organisatsioonil on see pidev protsess.

Uurivasse toimetusse on õnnes­tunud kutsuda tugevad ajakirjanikud, kes on teinud nime varem ning teevad endiselt väga tugevaid lugusid. Tegijate tugevus on see, mis kannab meid edasi, kuid samavõrd oluline on ka panustada rohkem info analüüsi. Loomulikult on olulised vihjed, et leida häid lugusid, kuid samavõrra tähtis on suuta analüüsida välja ebakõlad ning kohad, mis jäävad varjatuks.

Absoluutselt võimatu on siinkohal tuua ära kõik saavutused, mis uurival toimetusel praeguse aja jooksul ette on näidata, kuid mõne toon siiski esile.

Me tõime isiklike lugude ­kaudu esile vajaduse luua vaktsiinikahjude fond, sest need, kes panid õla alla, vajasid omakorda toetavat õlga. Kindlasti aitasid need lood oluliselt kaasa avalikule diskussioonile ja otsustele, eriti arvestades ­peaministri algset vastuseisu fondile. Järjekindlalt on toodud välja küsitavused, mis on seotud meie loodusressursside kasutamisega. On selleks siis metsanduse või kaevandamise valdkonnad või tankerite ebaseaduslik puhastamine merel.

Eriliseks tegi meie toimetuse ka Talibani tegevuse kajastamine Tadžikistanist ja otse Afganistanist. Selle kaudu sai Eesti ja tegelikult kogu Baltikum ajakohast ja adekvaatset infot, mis Kabuli vallutanud Talibanil tegelikult teoksil on. Otseallikast tulnud sõnum ja pilt näitas, milline näeb välja elu pärast lääneliku režiimi langemist.

Me suutsime ka Tallinna linnapea kohta teada saada asju, mida ta isegi ei teadnud. Kindlasti jätkame sarnaste lugudega, tuues esile asju, mida lugejad isegi kahtlustada ei oska.

Lisaks ajakirjanduse rollile tuua nähtavale valgustkartvaid asju, vajab ajakirjandus ka ühiskonna toetust. Ükskõik milline sigadus jätkub, kui me ei reageeri ühiskonnana.

Koroonaaja lood on raskepärased, sest ­möllav pandeemia on põhjustanud ­palju tragöödiat. Lood ­kaotatud lähedastest ning üksikult elavate ­inimeste küsimust ­oleme korduvalt esile toonud. Lood päris inimestest on oluline suund.

Uuriva toimetuse tugevus on ka poliitikalood, sest need kajastavad suurt osa meie riigi argipäevast ning toovad esile, miks mõned olulised otsused seisavad. Samuti on need olulised mõistmaks, miks mõned ebaolulised otsused kipuvad strateegilisi valikuid varjutama.

Uuriv ajakirjandus vajab kasvamiseks aega ja aega lugude tegemiseks. Mahukad ja analüütilised lood küpsevad ning selleks tuleb ­võtta aega. Lisaks ajakirjanduse ­rollile tuua nähtavale valgustkartvaid asju, vajab ajakirjandus ka ühiskonna toetust. Ükskõik milline sigadus jätkub, kui me ei reageeri ühiskonnana. Loeme sigadusest, kehitame õlgu ning võtame seda ühe leheloona, mis mattub järgmisse argipäeva.

Suurepärased lood sünnivad aga kahel juhul: peab olema head infot ning peab olema suurepärane ajakirjanik. Kui sa tead infot, mis võiks saada tähelepanu ka avalikkuse poolt, siis vihja meile uuriv@posti­mees.ee, et saaksime koos teha suurepärast ajakirjandust, teile, lugejad, koos teiega.