Kõik keskerakondlased avaldusega Ukraina toetuseks ei ühinenud (33)
23. veebruar 2022, 21:19
Riigikogus oli täna avalduse «Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu» esimene lugemine, mille esitas 86 saadikut. Kuigi paljud keskerakondlased avaldusega ei liitunud, siis nii mõnigi tuli istungile kohale, et oma poolthääl anda.
Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu avalduse, milles avaldab toetust ukraina rahvale ning Ukraina riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
86 riigikogu liikme esitatud avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 riigikogu liiget.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid sõnas küsimusele, et kas see ei ole murettekitav, et nii paljud keskerakondlased avaldusega ei liitunud, et muret oleks see tekitanud siis, kui keegi oleks vastuhääle andnud.
Roheline ühtsus suurel ekraanil tegi talle tema sõnul rõõmu. «Istung oli väga positiivne. Kõik olid poolthääled. 12 allkirja oli (Keskerakonna poolt) alguses avalduse all, pärast aga 15 poolthäält.»
«Paljud inimesed olid endale ka juba pidustusi planeerinud - Andrei Korobeinikul oli endal vastuvõtt Pärnu volikogu esimehena. Kes oli haigeks jäänud... Ja eks oli ka teistes fraktsioonides puudujaid,» selgitas Karilaid põhjusi, miks kõik erakonnakaaslased avaldusega ei liitunud ja hääletama ei tulnud. «Ja eks neid liitujaid oleks ka rohkem olnud, kui oleks rohkem aega olnud planeerida seda kõike.»
Mõned avaldusega mitte liitunud keskerakondlased olid näiteks Martin Repinski, Oudekki Loone, Mihhail Stalnuhhin. Karilaid sõnas, et allkirja ei jõudnud anda ka Viktor Vassiljev ja Marika Tuus-Laul, küll aga olid nad istungil kohal, et oma poolthääl anda. «Seal oli teisigi selliseid. Tõsiasi oli see, et oli 15 poolthäält.»
Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin andis eelmisel nädalal Saksamaa uudisteportaalile Taz intervjuu, milles väitis, et ta ei usu Venemaa agressiooni, küll aga Ukraina provokatsiooni. «Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on kloun, kes viib oma riigi hukatusse,» sõnas ta väljaandele.
Riigikogu mõistab Ukraina vastu suunatud agressiooni hukka
Riigikogu avalduses seisis, et nad mõistavad karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni, vägede Ukrainasse viimise ja okupeeritud piirkondade ebaseadusliku tunnustamise.
«Riigikogu mõistab hukka ÜRO aluspõhimõtete rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt. Jõuga ähvardades rikub Venemaa Föderatsioon jõhkralt Ukraina suveräänsust ja lõhub jõudu kasutades tema territoriaalset terviklikkust.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse, mis rikub kõiki 1975. aasta Helsingi lõppaktiga kehtestatud riikidevahelise suhtluse põhimõtteid.
Riigikogu rõhutas, et Nürnbergi harta järgi on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Nürnbergi kohtuotsus sätestab, et agressioonisõja alustamine ei ole mitte üksnes rahvusvaheline kuritegu, vaid suurim rahvusvaheline kuritegu, mis erineb teistest sõjakuritegudest selle poolest, et see sisaldab kõigi nende koondkurjust.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni provokatsioonid Ida-Ukrainas ja valede levitamise maailma meediaruumis.
Riigikogu peab tähtsaks, et maailma riigid toetaksid Ukraina majandust ja suurendaksid otsustavalt relvaabi, kuna Ukraina on Venemaa Föderatsiooni provotseerimata agressiooni ohver.
Riigikogu kutsub liikmesriike andma Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse ja NATO liikmesuse saavutamise teekaardi.
Riigikogu kutsub kõikide riikide valitsusi ja parlamente mõistma Venemaa Föderatsiooni agressiooni selgesõnaliselt hukka ning viivitamata toetama ulatuslike sanktsioonide rakendamist agressorriigi suhtes.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu vastavaid institutsioone välja töötama meetmed, mis teeksid võimatuks sõjapropagandat ja rahvuslikku vihkamist levitavate Venemaa Föderatsiooni meediakanalite edastamise ühenduse territooriumil.
Riigikogu kutsub rahvusvahelisi organisatsioone üles alustama Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina-vastase agressiooniga alates 2014. aastast toimepandud sõjakuritegude ja nende sooritajate väljaselgitamist, uurimist ja vastutusele võtmist.
Riigikogu avaldab kindlat toetust ukraina rahvale ning Ukraina riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.»
Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Raivo Tamm, Keskerakonna fraktsiooni nimel Enn Eesmaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, Reformierakonna fraktsiooni nimel Eerik-Niiles Kross ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Henn Põlluaas.