FOTOD JA VIDEO ⟩ Esimesed NATO lahingugruppi tugevdava Briti üksuse kolonnid jõudsid Eestisse

Täna jõudis Tapa sõjaväelinnakusse Saksamaalt Sennelageri harjutusalalt teed alustanud esimene sõidukite kolonn kuue Challenger tanki ja teiste soomusmasinatega, tähistades sellega kuningliku Walesi rügemendi üksuste Eestisse saabumise algust.

«Liitlaste üksuste lõimimine meie kaitsesse ei ole Putini poolt nimetatud oht Venemaale ega tema julgeoleku huvide rikkumine. See on Lääne reaktsioon Vene Föderatsiooni agressiivsele käitumisele,» ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Järgmiste päevade jooksul liitub Tapal teeniva NATO lahingugrupiga üle 900 Briti kuningliku Walesi rügemendi kaitseväelase koos sõidukite ja varustusega. Kui kõik üksused on kohale jõudnud võtab Walesi kuninglik rügement NATO lahingugrupi juhtrolli üle Briti kuninglikult tankirügemendilt ja integreeritakse Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi.

«Liitlaste täiendava üksuse saatmine keerulisel ajal näitab, et võime oma liitlasi usaldada ja arvestada nendega ka kõige raskemal hetkel. Üksuste määramine kaitseväe koosseisu näitab aga usaldust meie kaitseväelaste vastu,» ütles kindralleitnant Herem.

Eelmise aasta septembrist Eestis teeniv Briti kuninglik tankirügement jääb Tapa linnakusse veel mõneks kuuks ning keskendub koostööle Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadiga.

«Pärast hoolikat kaalumist oma Eesti partneritega võtsime vastu otsuse tugevdada oluliselt oma sõjalist kohalolekut Eestis järgmiseks mõneks kuuks,» ütles NATO lahingugrupi ülem kolonel Dai Bevan. «Ühendkuningriik ei ole kindlasti ainus liitlasriik, mis tugevdab oma kohalolekut Balti regioonis, et suurendada heidutust igasuguse vaenuliku tegevuse vastu.»

Kolonel Dai Bevani sõnul on oluline meeles pidada, et need abiväed on oma olemuselt puhtalt kaitseotstarbelised ning näitavad brittide püsivat pühendumust Eesti ja teiste selle piirkonna riikide julgeolekule.

«Täiendava rügemendi liitumine NATO lahingugrupiga võimaldab meil laiendada oma koostegevust ning kaasata senisest tihedamalt koostöösse liitlasüksustega ka 2. jalaväebrigaad,» ütles kindralleitnant Herem.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.