R, 3.02.2023

Rahvusparlamendid keskenduvad IPU assambleel kliimamuutustele ja sõjale Ukrainas

BNS
Rahvusparlamendid keskenduvad IPU assambleel kliimamuutustele ja sõjale Ukrainas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toomas Kivimägi.
Toomas Kivimägi. Foto: Urmas Luik

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 144. assamblee tööst, kus peateemana on arutelu all parlamentide roll kliimamuutustele reageerimisel ning erakorralise teemana Venemaa agressioon Ukrainas.

Riigikogu delegatsiooni juht Toomas Kivimägi mainis, et keskkonnakaitse ja liikumine kliimaneutraalsuse poole on üheks suurimaks väljakutseks kogu maailmale.

«Paraku on sõda Ukrainas tõstnud ka selle teema vähemalt meie jaoks järjekorras tahapoole. Seepärast teeme aktiivset tööd mõistmaks IPU assambleel hukka Venemaa agressioon Ukrainas. Selle nimel on töös esitada 12+ geograafilise rühma, kuhu kuuluvad Euroopa riigid, sh Ukraina, ning Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia, poolt assambleele erakorralise teemana agressiooni hukkamõist ja üleskutse Venemaale sõja koheseks lõpetamiseks,» ütles Kivimägi.

Kivimägi rõhutas ka, et Venemaa agressioon Ukrainas ei ole pelgalt sõda Venemaa ja Ukraina vahel. «See on sõda autoritaarse ja vaba maailma vahel. See on meie kõigi sõda. Ükski riik maailmas ei tohi jääda ükskõikseks ega kõrvale toetamaks Ukrainat,» toonitas ta.

«Sõda on esitanud uusi väljakutseid ka keskkonnale. Energiakandjate defitsiit ennekõike Euroopas on tekitanud surve fossiilsete kütuste laialdasemaks kasutuselevõtuks. See saab olla vaid lühiajaline ja me vajame kogu maailma panust, et see nii läheks. Vastasel korral kaugeneme seatud ambitsioonikatest eesmärkidest kliimaneutraalsuse saavutamisel, aga pidurdame ka taastuvate energiakandjate kasutuselevõtu tempot,» lisas Kivimägi.

Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, parlamendiliikmete inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Alalised komiteed esitavad assamblee täiskogule aruanded oma tööst ning täiskogu võtab vastu alaliste komiteede resolutsioonid ja lõppdokumendi üldise debati ehk kliimamuutustele reageerimise teemal.

Eestit esindavad 20.–24. märtsini Indoneesias toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 178 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Märksõnad
Tagasi üles