P, 29.01.2023

GRAAFIKUD ⟩ Sõjas lähevad Eestis rindele pigem vanemad, välismaale pagevad nooremad

Sõjas lähevad Eestis rindele pigem vanemad, välismaale pagevad nooremad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
61. tagalapataljoni lisaõppekogunemine.
 
61. tagalapataljoni lisaõppekogunemine.  Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Möödunud neljal aastal on stabiilselt 57–58 protsenti ehk veidi rohkem kui pool Eesti inimestest väljendanud kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringute järgi valmidust osaleda isiklikult kaitsetegevuses, kuid eelmise kuu teisel poolel uuringufirma Norstat läbiviidud küsitlus näitab, et ainult 11 protsenti ehk ümmarguselt iga kümnes täiskasvanud eestimaalane on otsese sõja korral Eestis valmis minema rindele.

Meeste hulgas, kes moodustavad Eesti kaitsmisel põhijõu, on Kanal 2 saate «Esse» tellitud uuringu põhjal valmis vajadusel rindele suunduma iga viies ehk 21 protsenti. Arvestades, et Norstat viis küsitluse läbi 18–74-aastaste inimeste hulgas, järeldub Eesti rahvastiku andmeist, et rindel on valmis võitlema umbes 94 000 meest.

Eesti kaitsevägi on üles ehitatud reservarmeena, kus nii rindele minekuks kui tagalas tegutsemiseks on kiirreageerimisvalmiduses 29 000 inimest, lisaks 30 000 täiendreservi. Eesti kaitseväe mobilisatsiooniregistrisse on kantud kokku ligikaudu 230 000 inimest, kelle vanuse ülempiir on 60 aastat. (Norstati küsitletute vanuse ülempiir oli 74 aastat ehk täpselt sama, mis on allpool viidatava kaitseministeeriumi kaitsetahte uuringus osalejate vanuse ülempiir.)

Märksõnad
Tagasi üles