Tallinna volikogu mõistis hukka Nõukogude okupatsioonirežiimi kuriteod

Tallinna linnavolikogu mõistis hukka nii Nõukogude ja Venemaa okupatsioonirežiimi kuriteod kui ka nende fetišeerimise tänapäeval. Surematu polgu marss Tallinnas 2019. aastal. Foto: Sander Ilvest

Tallinna linnavolikogu fraktsioonid algatasid tänasel volikogu istungil ühisavalduse 9. mai eel okupatsioonirežiimi kuritegude hukkamõistmiseks.

«Praegusel kriitilisel hetkel peab Tallinna linnakodanike esinduskogu näitama selget suhtumist minevikku. 9. mai tähistamine võidupühana tänases olukorras on toetusavaldus agressorriigile Venemaale. Meie avalduse selge sõnum on, et 9. mai ei tähendanud Eesti ja mitmete teiste Euroopa rahvaste jaoks mitte vabadust, vaid okupatsiooni ja kannatusi,» ütles Isamaa fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul tuleb Tallinna kõrgeima otsustuskogu rahvasaadikute poolt öelda üheselt, et 9. mai pole pidupäev. «Kremli agentuur on kunagisest langenute mälestamisest teinud väärtusrelva oma agressiooni toetamiseks. Eesti rahva jaoks ei olnud teise maailmasõja lõpp mitte vabastajate ja kangelaste tulek, vaid okupatsiooni, küüditamise ja vabaduse pärssimise algus. See vajab selget vahetegemist koos okupatsioonirežiimi kuritegude hukkamõistuga ning kannatanute mälestamisega,» sõnas Michal.

«See on väärtuste küsimus. Tallinn on vaba riigi vaba pealinn ja me ei tohi tolereerida 9. mai sündmuste pööramist okupatsiooni- ja sõjakuritegude õigustamiseks. Tallinna linnavolikogu peab selles väärtusküsimuses võtma selge seisukoha,» lisas Eesti 200 Tallinna volikogu fraktsiooni juht Marek Reinaas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Mart Kallase sõnul on see ebanormaalne olukord, kui Eesti Vabariigi pealinnas leidub veel okupantide vägitegusid ülistavaid maamärke. «Niinimetatud vabastajad saatsid korda samasuguseid jubedusi nagu tehakse praegu Ukrainas, ka siin marodööritseti, tapeti ja vägistati. Tegemist ei ole mälestusmärkidega, vaid okupatsiooni põlistavate maamärkidega, mida käiakse sakraalselt kummardamas, näidates sellega oma põlgust Eesti Vabariigi vastu.»

«Kutsun üles meenutama teise maailmasõja lõppu väärikalt, austades sõjas hukkunute mälestust ning hoiduma aktsioonidest, mis neid eesmärke ei kanna. Mõistame hukka kõik katsed kasutada ära sõda ja selles hukkunuid Tallinnas elavate kogukondade lõhestamiseks. Venemaa sõda Ukraina vastu näitab selgelt kogu oma koleduses sõja tähendust. Usun, et kõigil on kohustus seisatada ja mõelda sõja tagajärgedele. Ühtlasi on meil õigus meenutada neid, kes oma elu sõjas on kaotanud. Kogu maailm vajab hädasti rahu, ka Tallinn vajab rahu – pingutame kõik eestimaalased ja poliitilised jõud ühiselt selle nimel,» lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Kalle Klandorf.

Avaldusega ühinesid kõik Tallinna linnavolikogu fraktsioonid.

Tallinna linnavolikogu saadikurühmade ühisavaldus 9. mai ajaloolisest tähendusest

Allakirjutanud fraktsioonid rõhutavad, et 9. mai ei tähendanud Eesti ja mitmete teiste Euroopa rahvaste jaoks mitte vabadust, vaid okupatsiooni ja kannatusi.

Mõistame hukka Nõukogude Liidu okupatsioonirežiimi kuriteod. Riigi iseseisvus ja vabadus on hindamatu väärtusega. Seetõttu väärivad selgesõnalist hukkamõistu nii minevikus kui tänasel päeval sooritatud kuriteod iseseisvate riikide ja nende riikide rahvaste vastu.

Teise maailmasõja ja selle järelmitega seonduv on täna aktuaalsem kui kunagi varem. Venemaa kasutab ajalugu relvana. Selle relvaga pisendatakse Nõukogude Liidu kuritegusid ning õigustatakse agressioonisõda ja rünnakuid iseseisvate naaberriikide vastu.

Mõistame hukka igasuguse valeinformatsiooni levitamise ning Venemaa ja Nõukogude Liidu agressiooni õigustamise. Tallinn on koduks eri rahvustest linnakodanikele, kellega tuleb rääkida 9. mai tähendusest Eesti ühiskonnas, ajaloosündmustest ja okupatsioonirežiimide kuritegudest ausalt ja selgesõnaliselt.

Kutsume Tallinna elanikke 9. mail üles vältima provokatsioone ja rõhutame, et sümboolika kasutamine, mis õigustab okupatsioonirežiimide kuritegusid ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, ei ole vastuvõetav.

Allakirjutanud mälestavad teises maailmasõjas hukkunuid, okupatsioonirežiimide ohvreid ning avaldavad kaastunnet nende lähedastele. Rõhutame, et teise maailmasõja lõpp ei olnud Eesti jaoks suur võit, vaid ühe okupatsiooni vägivaldne asendamine teisega. Eesti vabastati sellest okupatsioonist eesti rahva ühispingutusega alles 1991. aastal, mil aastakümneid allatallatud vabadus ja õiguslikult kestnud riiklik iseseisvus õnnestus taastada.