LÄÄNEMERI Venemaa Balti laevastiku nigel väljavaade kolmest mereväebaasist

, major
Copy
Iver Huitfeldt-klassi Taani fregatt Niels Juel Punasel merel 2019. aasta aprillis.
Iver Huitfeldt-klassi Taani fregatt Niels Juel Punasel merel 2019. aasta aprillis. Foto: Joshua L. Leonard / US Navy / Wikimedia Commons

NATO liitlasriikide ning NATOga ühinevate Rootsi ja Soome mereväe võimekus ei jäta Venemaa Balti laevastikule kitsas ja madalas Läänemeres edukaks meresõja pidamiseks võimalustki.

Läänemere geograafia, täpsemalt mere väiksus, saared ja rannajoon lubavad tõhusalt mõjutada meresõja käiku ka maismaal paiknevate raketisüsteemidega ning (mere)lennuväega. Seda nii pealveetõrje, allveetõrje kui ka õhutõrje osas. Lisaks palju räägitud Venemaa rannakaitse- ja õhutõrjeraketisüsteemidel põhinevale juurdepääsuvabaduse piiramise (anti access – area denial, A2/AD) võimele on sarnane merele ulatuv võime või selle elemente moel või teisel nii Rootsil, Soomel, Poolal kui ka Taanil. Lähiajal on sellesse nimekirja lisandumas ka Eesti.

Nii NATO kui Vene laevastikud peavad arvestama Läänemere suhteliselt piiratud akvatooriumiga, mis teeb laevad haavatavaks vastase maismaal paiknevatele relvasüsteemidele (laevatõrjerakettidele) ja õhuvahenditele. Seega nii NATO kui ka Venemaa puhul pakub oma ranniku lähedus paremat kaitset vastase pealveetõrje ohu vastu ning võimaldab samas enam ohustada vastase laevagruppe.

Balti laevastiku selgeks haavatavuseks on mereväebaaside vähesus – Kroonlinn ja Lomonossov Soome lahe idaosas ning Baltiisk Kaliningradi oblastis. Baaside vähesus seab piirangud laevade varude täiendamisele ning selles osas on NATO riikide merevägedel suurem paindlikkus.

Balti laevastiku baaside geograafiline asukoht loob võimalused nende isoleerimiseks ja blokeerimiseks, kasutades miinitõkkeid või mereväelist kohalolu. Samuti on näiteks Baltiiski mereväebaas haavatav NATO riikide maismaal paiknevate kaudtule relvasüsteemide poolt.

Pealveetõrje

Balti laevastiku pealveetõrjevõime tuumiku moodustavad kaks Neustrašimõi-klassi fregatti ning neli Stereguštši-klassi fregatti, kandes igaüks kuni kaheksat laevatõrjeraketti H-35 (NATO klassifikatsioonis SS-N-25 Switchblade). Rakett sarnaneb oma omadustelt vanema põlvkonna raketiga Harpoon.

Ovod (NATO klassifikatsioonis Nanuchka) III-klassi ning Molnija (NATO klassifikatsioonis Tarantul) II- ja III-klassi väikeste raketilaevade pealveetõrje raketisüsteemid on veelgi vanemad (Nõukogude Liidu aegsed) ning NATO laevade õhutõrjesüsteemide poolt kergemini avastatavad ning neutraliseeritavad.

Bujan-M-klassi korvettide ja Karakurt-klassi korvettide relvastuses olevate uuema põlvkonna laevatõrjerakettide 3M54 Kalibr (NATO klassifikatsioonis SS-N-27 Sizzler) ja P-800 Oniks (NATO klassifikatsioonis SS-N-26 Strobile) tugevuseks saab lugeda maksimaalset lennukaugust ja tippkiirust enne sihtmärgini jõudmist (üle 2450 km/h). Mitme Läänemere-äärse NATO riigi fregattidel ja korvettidel on laevatõrjerakettide arv laeva kohta suurem, küll aga jääb paljude NATO rakettide maksimaalne lennukiirus Venemaa uuematele laevatõrjerakettidele alla.

Allveetõrje

Venemaa Balti laevastiku peamine allveetõrjevõime põhineb nimetatud kahel Neustrašimõi-klassi fregatil ning neljal Stereguštši-klassi fregatil. Lisaks on Venemaa Balti laevastikul kuus Saksa DVs ehitatud Parchim-II-klassi allveetõrjelaeva, mida saab kasutada peamiselt kaldalähedastes piirkondades ning nende rolliks Läänemerel on ennekõike Kroonlinna ning Baltiiski mereväebaaside kaitse.

Läänemere-äärsetel NATO riikidel puuduvad erinevalt Balti laevastikust spetsialiseerunud (monofunktsionaalsed) allveetõrjelaevad (erand on Poola mereväe Grisha-klassil baseeruv korvett Kaszub). Tegemist on ajaloolise iseärasusega, kuna lääneriigid on eelistanud erinevalt Nõukogude Liidust suurematele sõjalaevadele sisseehitatud allveetõrjevõimet ega ole näinud vajadust eraldiseisvate, kitsalt allveetõrjele spetsialiseerunud aluste järele.

Läänemere-äärsete NATO riikide allveetõrjevõimekusega fregattide ja korvettide sensorid on reeglina uuemad ja paremini integreeritud, võrreldes Venemaa Balti laevastiku Nõukogude Liidu aegsete analoogidega. Allveelaevatõrje võimekusega aluste arv Läänemerel on NATO kasuks 16 vs. 12. Kui võtta arvesse ka allveelaevad, siis 25 vs. 13.

Õhutõrje

Venemaa Balti laevastiku osas saab moodsate ja tõhusate õhutõrjealustena arvesse võtta peamiselt kolme Stereguštši-klassi fregatti, millel on õhutõrjesüsteem Redut. Need laevad suudavad tagada ka väiksema laevagrupi õhukaitse ründelennukite ja rakettide vastu. Piirangutega suudavad teistele laevadele õhukaitset pakkuda ka kaks Neustrašimõi-klassi fregatti.

Läänemere-äärsete NATO riikide võimekaimad õhu- ja raketitõrje võimekusega laevad on Taani Iver Huitfeldt-klassi ning Saksa Sachsen-klassi fregatid, mis suudavad pakkuda õhukaitset ka suurematele laevagruppidele. Ülejäänud Läänemerel tegutsevatel NATO ja Vene sõjalaevadel on kas erineva efektiivsusega lähiõhukaitse võimekus ennekõike iseenda kaitseks või puudub seegi.

Meredessant

Numbrites on meredessandivõime Läänemerel Vene Balti laevastiku kasuks ning lähikonna NATO riikidel puuduvad ka arvestatavad vastavateks operatsioonideks spetsialiseerunud merejalaväe üksused.

Arvestama peab, et suuremad dessantlaevade grupid on alati pealveetõrje sihtmärgiks ning meredessandi edule kujutavad olulist ohtu ka vastase miinitõkked. Arvestades Venemaa Balti laevastiku piiratud õhutõrjevõimet ning puudulikku miinitõrjevõimet, on võimalused nende tõhusaks meredessandiks piiratud ning sellised operatsioonid kätkeks endas suuri riske.

Miiniveeskamine

Miiniveeskamisvõime poolest ületab Venemaa Balti laevastik teoreetiliselt Läänemere-äärsete NATO riikide laevastikke. Lisaks suure miinimahutavusega dessantlaevadele saab vähemal arvul miine veesata ka enamik Vene suuremaid sõjalaevu. Õhust on võimelised mineerimist läbi viima nii Venemaa Balti laevastiku merelennuväe lennukid kui ka lennuväe pommitajad.

Nii Vene kui NATO laevastike meremiinivarud ei ole avalik informatsioon. Balti laevastikule kätkeb miinitõkke rajamise grupi kaitse vastase pealveetõrje ohu eest sarnast väljakutset, nagu meredessandi puhul.

Miinitõrje

Miinitõrje võime Läänemerel on nii aluste arvu, tehnika kvaliteedi kui reaalse kogemuse osas selgelt NATO liitlaste kasuks. Venemaa Balti laevastikul ei ole praegu arvestatavat miinitõrjevõimekust, ennekõike miinijahtimisvõimekust, ning ei saavuta seda ka lähiaastatel.

Venemaa Balti laevastiku tugevused ja nõrkused

Balti laevastiku suhteline tugevus seisneb arvestatavas tehnilises võimekuses dessandiks ja miiniveeskamiseks ning võimes anda täppislööke maismaasihtmärkide pihta. Laevastiku dessantlaevad ja kaatrid mahutavad kokku kuni 2230 merejalaväelast ning 62 tanki või 92 soomukit.

Dessantlaevu kasutatakse peamiste alustena ka miinitõkete rajamiseks ning vastav summaarne kogumahutavus on orienteeruvalt 528 meremiini. Nii dessantgrupid kui miinitõkke rajamise grupid vajavad aga kaitset vastase õhu-, pealvee- ja allveeohu vastu.

Nimetatud kaitse loomine vastavate laevagruppide ümber kujutab endast Balti laevastiku jaoks väljakutset.

Täppislöökide võime on Venemaa Balti laevastiku kahel Bujan-M-klassi korvetil ja kolmel Karakurt-klassi korvetil, millest igaüks saab kanda kuni kaheksat maismaa sihtmärkide vastast tiibraketti 3M14 Kalibr (NATO klassifikatsioonis SS-N-30 Sagaris), mis suudavad teoreetiliselt tabada maismaasihtmärke kuni 2500 km kaugusel või sama koguse laevavastaseid tiibrakette 3M54 Kalibr (NATO klassifikatsioonis SS-N-27 Sizzler) ja

P-800 Oniks (NATO klassifikatsioonis SS-N-26 Strobile) maksimaalse lennukaugusega kuni 600 km.

Nendel korvettidel puudub aga iseseisev kaitse allveeohu vastu ning neil on ainult lähiõhukaitse võime. Seetõttu vajavad need merel teiste laevade kaitset.

Venemaa Balti laevastiku suhteline nõrkus on operatiivsete allveelaevade väheses arvus ning puudulik miinitõrjevõime. Balti laevastiku koosseisu kuulub ainult üks vananenud Kilo-I-klassi allveelaev. Allveelaevade suhe Läänemerel on NATO kasuks – 9 vs. 1. Sõjalise

konflikti korral on nõrkusest ülesaamiseks võimalik kaasata ka Läänemere-äärsetes laevatehastes ehitamisel või hoolduses olevaid teiste laevastike allveelaevu.

Venemaa Balti laevastiku miinitõrjevõime põhineb ennekõike vananenud Lida- ja Sonja-klassi miinitraaleritel, mis on tänapäevaste meremiinide vastu väheefektiivsed, miinijahtijaid on Balti laevastikul hetkel vaid üks Aleksandrit-klassi laev.

Tagasi üles