Suitsiidide vähenemine Eestis on peatunud
10. september 2022, 08:58
Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 186 inimest, neist 149 olid mehed. Juhtimaks tähelepanu suitsiidide suurele arvule, avatakse täna, suitsiidiennetuspäeval Tallinna linnahalli esisel väljakul 186 tühjast toolist vabaõhu installatsiooni «Olen olemas».
Eestis on suitsiidide arv aastakümnete jooksul oluliselt vähenenud, näiteks 1994. aastal hukkus enesetapu läbi 615, 2001. aastal aga 401 inimest. Viimase kümnendi jooksul on aga areng peatunud ning iga-aastane suitsiidide arv on püsinud kahesaja ümber.
/nginx/o/2022/09/10/14820396t1hab5a.jpg)
«Küll aga on toimunud vanuseline muutus. Lisaks vanematele ja keskealistele on sagenenud 20–30-aastaste suitsiidid. Samuti on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega esireas alaealiste suitsiididega,» rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa pressiteate vahendusel.
Iga suitsiid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest.
Kuhu pöörduda?
• Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole;
• Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearstinõuandetelefonilt 1220;
• Oma enesetunnet testida ja asjakohaseid soovitusi saab veebilehtedelt enesetunne.ee ja peaasi.ee;
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 14–24);
• Üleriigiline kriisitelefon: 1247 (24h)
• Kiirabi: 112 (24h);
• Ohvriabi: 116 006 (24h);
• Eluliin: eesti keeles 655 8088, vene keeles 655 5688 (iga päev kell 19–07).
Eelmisel aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 186 inimest. Täna kell 11 avatakse koostöös näitleja Liis Lindmaa ja koreograaf Liisa Varesega linnahalli juures vabaõhuinstallatsioon just nimelt 186 toolist, mälestamaks suitsiidi läbi lahkunuid.
«Suitsiid on ennetatav ning selleks, et me ei kaotaks oma lähedasi sel traagilisel viisil, peame parandama vaimse tervise süsteemi üldiselt ning tegelema ka suitsiidiennetusega spetsiifiliselt. Selle aasta algusest sotsiaalministeeriumis tegutsev vaimse tervise osakond on intensiivselt otsinud uusi võimalusi tuua vaimse tervise abi inimestele lähemale,» sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Avatud on taotlusvoor kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks oma elanikele, arendatud on hingehoidjate võrgustikku ning spetsialistide arvu suurendamiseks rahastatakse ka kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaastat.
Aasta lõpuks koondatakse lähiaastate plaanid vaimse tervise süsteemi arendamiseks vaimse tervise tegevuskavasse ning 2024. aasta lõpuks valmib ka detailsem suitsiidiennetuskava. «Meie nägemuses peab oluliselt suurenema tähelepanu vaimse tervise püramiidi alumistele tasanditele – vaimse tervise hoidmisele, eneseabile ning probleemide varasemale märkamisele,» ütles Riisalo.
«Enne ministriks saamist kohtusin presidendiga, kes pani südamele noorte vaimse tervise olukorra olulisust. Noorte puhul on enesetapu katsete arv tõusnud, paraku on sellele probleemile aidanud kaasa pingete kasv sotsiaalmeedia keskkonnas ja koroonast tingitud elustiili muutused viimastel aastatel. Lapsevanematena me tahame kõik aidata, kuid vahel võib nappida oskusi ning teadlikkust, kuidas seda teha,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
«Meie eesmärk on võimalikult olulises ulatuses anda lapsevanematele teadmisi, kuidas märgata, mida ette võtta ja kust saab abi.»
Lisaks vabaõhuinstallatsioonile on MTÜ Peaasjad eestvedamisel täna avatud vaimse tervise kohvikud, kus vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud on valmis kuulama kõiki, kel mure südamel.
Eesti-Rootsi vaimse tervise suitsidoloogia instituut (ERSI), kus on suitsiidikäitumist Eestis uuritud juba 1993. aastast ning toodud Eestisse ka suitsiidiennetuse sekkumisi, rõhutab oma sotsiaalkampaanias erinevaid raskel hetkel lootust andvaid sõnumeid ning tuletab meelde abivõimalusi. ERSI veab eest ka depressiooniga toimetuleku võrgustikku Pärnus, mis korraldab 27. oktoobril töötubadega konverentsi «Vaimne tervis ja mõtestatus».
Rahvusvahelist suitsiidiennetuspäeva tähistatakse igal aastal 10. septembril Maailma Terviseorganisatsiooni WHO eestvedamisel juba 2003. aastast.
Sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Peaasjade, WHO Eesti esinduse ja ERSI suitsiidiennetuspäeva teavitustegevuste eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele raskes olukorras inimesi võimalikult vara märgata ja toetada ning teadvustada abivõimaluste olemasolu.