L, 10.12.2022

Sotsidel ja EKRE-l ühine mure: kas eestikeelsele koolile üleminek on ikka jõukohane

Meinhard Pulk
, ajakirjanik
Sotsidel ja EKRE-l ühine mure: kas eestikeelsele koolile üleminek on ikka jõukohane
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kümnendi lõpuks peaks üleminek eestikeelsele õppele valmis olema.
Kümnendi lõpuks peaks üleminek eestikeelsele õppele valmis olema. Foto: Mihkel Maripuu
  • Peaministri puudumise tõttu arutatakse üht koalitsiooni tähtsamat eelnõud järgmisel nädalal.
  • Reaalne tegevuskava, mis eelnõud toetab, valmistas sotsidele muret. Siiski on sotsid kenasti paadis.
  • Keskerakond hoidus kommentaaridest. EKRE toetab üleminekut, kuid kahtleb selle teostatavuses.

Kuigi eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu läbis kooskõlastusringi ja haridusministeerium saatis selle ka valitsusse, ei arutata täna seda veel.

Esialgu taheti eelnõud kinnitada ja riigikokku saata tänaseks, aga haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles Postimehele, et valitsuskabinetti jõuab eelnõu siiski alles järgmisel nädalal. Peaminister Kaja Kallas (RE) on eemal ning nii olulist eelnõud ei taheta ilma Kallaseta siiski arutada.

Kui Postimees küsis eile hommikul sotside esimehelt, siseminister Lauri Läänemetsalt (SDE) hinnangut eelnõule, ütles Läänemets, et eelnõu riigikokku saatmisele on sotside heakskiit olemas, kuid see, mis seal saama hakkab, nii kindel ei ole. Nimelt rõhutas Läänemets, et eestikeelse hariduse ülemineku jaoks on eelnõu kõrval vaja ka konkreetset ja usutavat tegevuskava, mida ta veel ei ole näinud.

Lukas aga kinnitas, et eelnõule lisaks saadi valmis ka detailne tegevuskava. Ta märkis, et siseminister ei peagi haridusvaldkonna detailidega lõpuni kursis olema. Kooskõlastusringil esindas sotsiaaldemokraatide leeri kultuuriminister Piret Hartman (SDE).

Hartman kinnitas Postimehele, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kokku pandud tegevuskavaga on nad suures plaanis nõus. Ta rõhutas, et kohtumistel Lukasega on tõesti küsimus selles, kuidas reformid ellu viia. Nüüd ootab Hartman, milline on konkreetne plaan järgmiseks aastaks, sest igaks aastaks tehakse eraldi plaan.

Õpetajad ja raha

Mis kultuuriministeeriumile eelkõige muret valmistasid? Hartman tõi välja küsimuse, kas tegevuskavas välja toodud sammudele on olemas ka ressurss. Samuti juhiti tähelepanu sellele, kas meil on piisavalt õpetajaid. Sedasama tunnistab ka haridusministeerium, kes nentis seletuskirjas, et ülemineku suurimaks takistuseks on keelevaldkonna ekspertide hinnangul vene õppekeelega koolide õpetajate ja koolijuhtide puudulik eesti keele oskus, mis ei parane iseenesest. «Järelevalvepraktikas on märgata selget seost koolijuhi hoiakute, eesti keele oskuse ja koolis töötavate nõutavale keeleoskustasemele vastavate õpetajate arvu vahel,» tunnistas ministeerium.

HTM lubas kasutada üleminekuks mitmekülgseid teaduspõhiseid õppekorralduse viise ja täiendada õppemetoodikat, võtta vastu eestikeelsele õppele üleminekut toetava pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogramm ning seada eesmärgiks õpetajate üldine palgakasv.

Hartmani sõnul oli kultuuriministeeriumi jaoks väga oluline ka see, et reformist räägitakse neis piirkondades, kus see toimub. «Meile teadaolevalt on HTM juba arvestanud selle kommentaariga ja Ida-Virumaal on olemas inimene, kes tegeleb reformi koordineerimisega,» lisas ta. Üks arutelukoht puudutas ka eluasemetoetusi. Õpetajad, kes kolivad näiteks Ida-Virumaale, võiks ettepaneku järgi saada eluasemetoetuse. Kuidas see aga toimuma hakkaks, pole Hartmani sõnul praegu täpsemalt läbi mõeldud.

Siinkohal pakub HTM võimalike lahendustena välja lähtetoetuse mahu ja suuruse märgatavat tõstmist, ja seda, et õpetajaks õppija saaks kümme kuud 400-eurost stipendiumi, et Ida-Virumaale tulnud õpetaja saaks soodsatel tingimustel korteri ning et Ida-Virumaal kehtestataks riigieelarvest tuttav palgakoefitsient (1,5-kordne töötasu kooliõpetajatele ja 1,3-kordne töötasu lasteaiaõpetajatele).

EKRE rõhub teatud eeldustele

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid oli nõus eelnõud kommenteerima alles siis, kui see ühel hetkel riigikokku jõuab. Siiski märkis ta, et eesti keele õpetaja peab saama väärilist tasu igas m aakonnas, sest probleem pole ju ainult Ida-Virumaal.

EKRE esindaja Jaak Valge tõdes, et kuigi nad mõistagi toetavad eestikeelsele õppele üleminekut, tuleks selleks luua teatud eeldused. Näiteks kogu avaliku ruumi muutmine eestikeelseks ja massiimmigratsiooni lõpetamine. Ukraina põgenikke ta siinpuhul silmas ei pea.

«Kui immigratsioon jätkub senises ulatuses kui viimasel viiel aastal – idaslaavi ja Aasia-Aafrika päritolu inimesi asub meile 4–6 tuhande võrra püsielanikuks rohkem, kui välja rändab –, siis on eestikeelsele õppele üleminekust vähe kasu,» leidis Valge.

Kuigi eelnõule konkreetsema seisukoha andmiseks Valge veel valmis ei olnud, julgeb ta kahelda, kas ka muud eeldused – õpetajate ja õppematerjalide ettevalmistamine – saavad täidetud. «Igatahes oleme me vastu nn ühtse Eesti kooli mudelile, mil puhul eesti ja vene kodukeelega lapsed ja õpilased pannakse mehaaniliselt kokku. Me leiame, et see halvendaks eestikeelsete koolide õppekvaliteeti ja teeks eesti lastest lõimumise instrumendid, provotseeriks konflikte,» lausus Valge.

Üleminek eestikeelsele õppele

Koalitsioonilepingus on eesmärk võtta 1. novembriks 2022 vastu lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seadus.

Eestikeelsele haridusele üleminek toimub kolmes etapis:

  • a) 2022. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminekut ettevalmistav faas;
  • b) 2024. aastal toimub eestikeelsele õppele üleminek alushariduses;
  • c) 2024. aastal algab eestikeelsele haridusele üleminek esimeses ja neljandas klassis.

Eestikeelsele haridusele üleminek lõpeb 2030. aastal.

Üleminekul tehtavate lühiajaliste erandite põhjendatust kaalub valitsuse juurde moodustatav eksperdinõukoda, kes teeb vabariigi valitsusele ettepaneku põhjendatud erandite kohaldamiseks.

Uue aasta riigieelarves sai eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava 41 miljonit eurot.

Õpetajate töötasu alammäär kasvab 23,9 protsenti, 1412 eurolt 1749 eurole.

Ida-Virumaal on võimalus maksta eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5-kordset tasu, mis tõstab nende palga 3000 euro lähedale.

Märksõnad
Tagasi üles