/nginx/o/2024/10/18/16427047t1h820e.png)
/nginx/o/2022/10/12/14895253t1he63f.jpg)
Eestis elav Venemaa kodanik Eldar on transsooline. Ta sai ettekirjutuse Eestist võimalikult kiiresti lahkuda ja kardab nüüd, et ta mobiliseeritakse. Tema passis on kirjas, et ta on mees. Arvestades Venemaa tegelikkust, võib ta langeda vaenuohvriks ka ilma mobilisatsioonita. Miks soovib politsei- ja piirivalveamet, et ta riigist lahkuks, ja milline on tema lugu?
Tema puhul on õige termin just transsooline, paljud inimesed ajavad ikka veel segamini selliseid mõisteid nagu transsooline, transseksuaal ja transvestiit. Praegu on Eldar 23-aastane, ta sündis ja kasvas üles Venemaa linnas Brjanskis. Pärast kooli lõpetamist otsustas Eldar edasiõppimisest loobuda: ta asus tööle, et võimalikult kiiresti läbida meditsiiniline protsess (praegu nimetatakse seda tavaliselt «sooliseks üleminekuks naisest meheks» – V.L.).
Kas see on Venemaal võimalik? Eldari sõnul ei olnud see protsess lihtne: Vene Föderatsioonis on vaid üks keskus, kuhu inimesed üle kogu riigi tulevad, et saada vajalik tõend, mis lubab neil soolise ülemineku teostada. See organisatsioon, nagu Eldar ütleb, on eraõiguslik ja loomulikult tuli kõikide teenuste, uuringute ja analüüside eest palju raha välja käia.
18-aastaselt läks toona naisenime kandnud Eldar Moskvasse, juba siis hakkas ta riietuma nagu noormees ja kasutama endast rääkides meessoo asesõnu ja nendele vastavaid verbide pöördelõppe. Töö leidmisega tekkisid kohe välimuse tõttu raskused: dokumentide järgi oli tegemist tüdrukuga, kuid välimus viitas vastupidisele. Eldarit lihtsalt ei tahetud palgata, viidates tema ebatavalisele välimusele tüdruku jaoks. Ainus koht, kus tal õnnestus probleemideta tööd saada ja kollektiiviga liituda, oli intiimkaupade pood, kus töötasid väga erinevad ja väga avalad inimesed.
Terminoloogia
Biseksuaalne on inimene, keda köidavad võrdselt eri soost inimesed. Biseksuaalid võivad kohtamas käia ja koos elada nii meeste kui naistega. Samuti ka muude sugude esindajatega.
Heteroseksuaalne on see inimene, keda köidavad vastassoo esindajad (mehi naised ja vastupidi).
Homoseksuaalsed inimesed on need, keda köidavad oma soo esindajad.
Panseksuaalne on inimene, keda köidavad kõigi sugude esindajad. Teda on raske eristada biseksuaalist. Panseksuaalsust peetakse laiemaks mõisteks, mõeldes sellega, et panseksuaalidele ei ole oluline inimese sugu.
Sooline üleminek – muutused kehas, sisemises olekus ja dokumentides, et sobituda oma soolise identiteediga.
Transsoolise inimese puhul erineb tema tunnetuslik sugu soost, mis talle sünnil määrati.
Transseksuaal* on isik, kes on läbinud bioloogilise soo korrigeerimise operatsiooni.
Transvestiit* on inimene, kes muudab välimust ja riietust, et sarnaneda vastassoo esindajaga.
* Eesti LGBT Ühing märkis, et tänapäeval aegunud ja negatiivse tooniga mõiste.
Paralleelselt tööga jätkas Eldar uuringutel käimist ja vajalike paberite kogumist ning lõpuks andis komisjon talle tõendi, et tal tuvastati «sooidentiteedi häire» (RHK-10 järgi F64 – V.L.), millega oli juba võimalik pöörduda vastavasse riigiasutusse, et muuta sugu dokumentides. Eldar lahkus töölt ja läks kodulinna, kuid seal selgus, et niisugusest tõendist ei piisa ametlikuks soovahetuseks passiandmetes: tuleb teha operatsioon. Üsna kiiresti õnnestus tal teha tasuline mastektoomia (piimanäärmete eemaldamise operatsioon) ja alustada samal ajal ka hormoonravi.
Neli aastat tagasi, pärast edukat soolist üleminekut ja dokumentide vahetamist, hakkas Eldar otsima õppeasutust välismaal, valik langes Tallinna Ülikoolile. Õpingute alguses väljastati talle tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks: täpselt nii kauaks, kuni õpingud ülikoolis pidid kestma. Selle perioodi lõpus antakse kõikidele õpingud lõpetanud välisüliõpilastele viisa veel kuueks kuuks. Selleks perioodiks võivad nad jääda riiki, otsida tööd, otsustada õpinguid jätkata jne.
Eldaril õnnestus Eestis kiiresti töökoht leida, ta sai veidi enne 24. veebruari tööd mainekas rahvusvahelises ettevõttes. Töötava välismaalasena taotles ta praktiliselt samal ajal ka elamisluba, kuid peagi kehtestati Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike suhtes sanktsioonid ja nende tõttu keelduti talle elamisloa andmisest, kuid väljastati tööviisa.
Kolleegid ja tuttavad soovitasid seepeale hakata abi otsima erinevatelt abiorganisatsioonidelt, muu hulgas ÜRO pagulasametilt.
Nagu Eldar ütleb, ei saa organisatsioon teda sellises olukorras aidata, kuna ametlikult toimub sõjategevus ainult Ukraina territooriumil. Transsoolisus ei ole samuti põhjus varjupaiga andmiseks, kuna organisatsiooni hinnangul viitab see, et riik tunnustas ametlikult tema sugu, et Venemaal on enam-vähem soodsad tingimused niisuguse sooidentiteediga inimese jaoks ning tagakiusamine Eldari kodumaal pole nii karm, et seal elamine oleks võimatu.
Eldar ise ütleb, et tal on Venemaal ülimalt ebamugav olla, ta ei saa end seal vabalt tunda. Probleemid ei teki suurtes linnades, vaid just riigi äärealadel. Brjanskisse poleks Eldaril tema sõnul olnud turvaline jääda ka ilma sõjata. Ta räägib, kuidas isegi ainuüksi pikkade juuste ja kehaneetide tõttu esitasid talle ta kodulinna tänavatel sageli pretensioone konservatiivselt meelestatud «tõelised mehed».
Teekond Eestisse
Kuna Eldar elas suurema osa oma elust naisena ja vahetas alles hiljuti ametlikes dokumentides sugu, oli tal raskusi välispassi saamisega. Selle jaoks peavad mehed Venemaal muuhulgas esitama oma sõjaväepileti. Arusaadavatel põhjustel Eldaril seda ei olnud ega saanudki olla.
Tuli minna Brjanski sõjakomissariaati, kus tema olukord tekitas asutuse töötajates segadust. Selliseid juhtumitega polnud nad seal lihtsalt varem kokku puutunud ja seepärast polnud selle jaoks ka protseduuri ette nähtud. Pärast mööda kabinette käimist, ülevaatusi ja muid sekeldusi anti Eldarile vajalik dokument ja ta sai lõpuks sõita Eestisse õppima.
Nüüd, kui Venemaal on välja kuulutatud mobilisatsioon ja Eldar on ametlikult mees, peab ta mobilisatsioonikutse saamise ohtu äärmiselt tõenäoliseks. Tema viisa pidi lõppema selle aasta detsembris ja koos sellega ka õigus seaduslikult Eestis viibida.
Kuna Eldar koondati töölt ja ta pole nüüd mõnda aega töötanud, sai ta 10. oktoobril politsei- ja piirivalveametist teate, et tema viisa aegub juba nädala pärast. See tähendab, et 16. oktoobril on ta kohustatud Schengeni alalt lahkuma ja naasma Venemaale, kus, nagu ta usub, ähvardab teda oht. Vastasel juhul, kui ta seda ei tee, loetakse tema viibimine Schengeni alal ebaseaduslikuks.
Kas transsooline isik võib saada varjupaika või taotleda rahvusvahelist kaitset, kui ta usub, et tal ei ole turvaline kodumaale jääda?
ÜRO pagulasameti Balti ja Põhjamaade esinduse kõneisik Elisabeth Haslund:
/nginx/o/2022/03/21/14438245t1h16a8.jpg)
«ÜRO pagulasamet ei kommenteeri avalikult konkreetseid juhtumeid ega anna avalikke hinnanguid selle kohta, kas konkreetne isik vastab kaitse saamise tingimustele.
ÜRO pagulasameti selgesti väljendatud seisukoht on aga, et kõigil, kes soovivad taotleda varjupaika, sealhulgas LGBTIQ+ (lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised, intersoolised inimesed, queer – V.L.) esindajatel peab olema juurdepääs varjupaigamenetlustele, et taotlust saaks läbi vaadata individuaalselt ja konkreetsete asjaolude alusel.
Eestis vastutab varjupaigamenetluse läbiviimise eest politsei- ja piirivalveamet, seega tuleb varjupaika taotleda soovivatel isikutel pöörduda sellesse asutusse. ÜRO pagulasameti partneriks on Eesti Inimõiguste Keskus, mis pakub pagulastele ja varjupaigataotlejatele tasuta nõu ja õigusabi.»
Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud:
:format(webp)/nginx/o/2020/02/12/12937248t1hfff4.jpg)
«Pagulasteemaga, sh LGBT+ pagulasi puudutavaga tegeleb Eesti Inimõiguste Keskus. Soovitan pöörduda nende poole, et saada parimat infot. Ühingu poolt võin öelda, et transsoolised inimesed on ühed haavatavamad ühiskonna liikmed, kes kogevad keskmisest kordades rohkem vaenu ja vägivalda. Transsoolisuse kohta levib palju valestimõistmist ja valeinfot, mis takistab nende inimeste täisväärtuslikku osalust ühiskonnaelus. Arvestades Venemaal levinud suhtumist LGBT+ inimestesse, on Eldari hirmud kahjuks õigustatud.»
Eesti Inimõiguste Keskuse juristid Kertu Tuuling ja Uljana Ponomarjova:
/nginx/o/2020/03/05/12989430t1ha6a2.jpg)
«Kui inimesel on oht olla tagakiusatud Venemaa Föderatsioonis, on tal õigus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le, kes on kohustatud läbi viima nõuetekohase menetluse lähtudes isiklikest asjaoludest ja päritoluriigi infost.
Hinnangut saab anda alles siis kui on läbi viidud nõuetekohane menetlus ja isiklikud asjaolud on teada. Eesti Inimõiguste Keskus pakub tasuta nõustamist rahvusvahelise kaitse teemadel kõigile, kes seda vajavad. Võite jagada meie kontakti Eldariga ja keskus nõustab teda individuaalselt.»
Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo komissar Marina Põldma:
:format(webp)/nginx/o/2022/10/09/14888656t1h321c.jpg)
«Kui inimene tunneb, et kodumaale naasmine toob talle kaasa tõsise ohu, on tal õigus taotleda rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise kaitse menetlus on väga põhjalik ja selle käigus tehakse iga konkreetse taotlejaga seotud üksikasjad selgeks. Üksnes sooline identiteet üksi ei ole alus saada rahvusvahelist kaitset, palju sõltub ka teistest asjaoludest. Inimesel tuleb rahvusvahelise kaitse menetluse käigus selgitada, mispärast ta end täpsemalt ohustatuna tunneb.
Eesti on andnud rahvusvahelist kaitset transsoolistele inimestele, kuid samuti on olnud ka äraütlevaid otsuseid. Seega kõik sõltub ikkagi konkreetse inimese olukorrast.
Praegune keskmine Venemaa kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja on pigem noorem või keskealine inimene, vanemaid inimesi on vähe. Mehi on naistest mõnevõrra rohkem. Domineerib kartus selle ees, et kodumaal asutakse inimest poliitiliste vaadete tõttu taga kiusama. Näiteks ollakse osalenud sõja- või valitsusvastastes aktsioonides, paljud on kirjeldanud oma seisukohti sotsiaalmeedias. Sel aastal on rahvusvahelist kaitset taotlevate Venemaa kodanike arv hüppeliselt kasvanud, tänaseks räägime juba enam kui 150 inimesest.»