Ajanappus ajendas Helmet kuriteokaebust esitama

Mart Helme esitatud kuriteokaebus tekitas erikomisjonis pingeid. Foto: Tairo Lutter

• Kaebuse järgi on põhjust kahtlustada, et Pentus-Rosimannus oli seotud protsessi ettevalmistusega.
• Keskerakonna esindaja ei võtnud kindlat seisukohta toimingupiirangute võimaliku rikkumise suhtes.
• Neljapäevasel istungil hakatakse arutama Helme koostatud kirja mustandit eurosaadikutele.

Korruptsioonivastase erikomisjoni liikmed leidsid esmaspäevasel istungil, et komisjoni esimehel Mart Helmel (EKRE) polnud õigust komisjoni nimel Keit Pentus-Rosimannuse (RE) Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks esitamise peale kuriteokaebust esitada. Isamaas tekitasid aga komisjoni kuulamised kõhklusi juurde.

Helme esitatud kuriteokaebuse järgi on põhjust kahtlustada, et Pentus-Rosimannus korraldas ja suunas kontrollikoja liikme nimetamise protsessi ettevalmistamist rahandusministeeriumis ning selle valitsusse viimist ajal, mil tal oli endal isiklik majanduslik huvi selle ametikohaga seoses. Kuriteokaebusest andis teada EKRE oma pressiteates.

Komisjoni eilsel istungil ütles komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, et seaduse järgi on erikomisjonil õigus kutsuda välja isikuid ja küsida andmeid ning selle tulemusena on õigus pöörduda ka uurimisasutuste poole. Ent Odinetsi sõnul ei ole õige, kui komisjoni esimees kasutab seda õigust, saates pöördumise õiguskaitseorganitele ainuisikuliselt, ilma komisjoni heakskiiduta.

Helme: meil oli kiire

Reformierakondlane Kalle Laanet selgitas seepeale, et praegu pole jutt sellest, kas komisjoni liikme hinnangul on keegi süüdi või mitte. «Me räägime, et milliseid komisjoni reegleid peab esimees järgima. Seadused on kõigi jaoks,» selgitas Laanet.

Miks aga Helme otsustas kuriteokaebuse esitada oma initsiatiivil ning ilma erikomisjoni kooskõlastuseta?

«Väga lihtsal põhjusel. Reformierakonna ja neid toetava SDE eesmärk on ajada protsess umbe, et Keit Pentus-Rosimannuse kuulamine Euroopa Parlamendis 8. novembril jõuaks ära toimuda. Oli vaja tegutseda kiiresti, vaatasime kalendrisse, kui kiiresti peaks reageerima prokuratuur, ja tegin (avalduse) enda nimel,» ütles Helme Postimehele.

Sibul: kõhklusi tekkis juurde

Isamaa esindaja erikomisjonis Priit Sibul ütles Postimehele, et kuigi kogu protsess oli algusest peale rohmakas, tõi erikomisjonis kogutud materjal kõhklusi juurde. Seega oli kuriteokaebus tema sõnul õigustatud.

Keskerakonna esindaja Marko Šorin ei avaldanud otsest seisukohta, kas protsessis võis näha toimingupiirangute rikkumist. Tema sõnul peaks lõpliku selguse andma prokuratuur. «Keskerakond tahab võrdset kohtlemist. Meie erakonnas on inimesi, kes on väga pisikeste asjade pärast väga tugevalt hammasrataste vahele jäänud,» rääkis Šorin.

Komisjoni neljapäevasel istungil hakatakse arutama Helme koostatud kirja mustandit Euroopa Parlamendi fraktsioonidele.