OTSE POSTIMEHEST Maamaks tõuseb: «Nahutada saab ikka see, kes lähemal on»

Ülle Harju
, ajakirjanik
Copy
Maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro ja rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juht Sulev Liivik.
Maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro ja rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juht Sulev Liivik. Foto: Konstantin Sednev

Maamaks võib pigistama hakata avarate aedadega linnamajade omanikke, metsaomanikel võib aga maksukoormus isegi langeda, hindasid maksutõusu lahanud rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juht Sulev Liivik ning maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro.

Mida maamaksu tõus endast kujutab?

Sulev Liivik: Oli maade hindamine ja maade maksustamise hind kasvas keskmiselt kaheksa korda. Maks tõuseb 2024. aastast ja et kasv poleks liiga kiirehüppeline, on ette nähtud kaitsemehhanismid.

Esiteks on maksimaalsed määrad toodud 2,5–5 korda allapoole ja aastane maamaksu kasvupiirang on kümme protsenti.

Lemmi Oro: Kui mul on praegu maamaks 100 eurot ja uue arvutuse järgi peaks olema 200 eurot, siis minu käest saab 2024. aastal võtta maamaksu ikkagi ainult 110 eurot.

Maksumäära otsustavad omavalitsused ja aega otsustamiseks on 2023. aasta 1. juulini. See ei pruugi olla maksimaalne maksumäär, võib olla palju väiksem.

Elamumaa maksumäär on 0,1–0,5 protsenti maa maksustamise hinnast. Haritava maa maksumäär on 0,5 protsenti, et maa kui tootmissisend ei läheks liiga kalliks. Ja siis on üleüldine maksumäär 1 ärimaa ja tööstusmaa puhul.

Tagasi üles