/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2022/12/05/15005694t1hebd4.jpg)
- Küttepuit on kallinenud aastaga ligi kolm korda.
- Graanulieksportijad ostavad küttepuidu teistelt üle.
- Põhjamaade tööstused pügavad Eesti abil oma metsaomanikke.
Eestis maksab puit võrreldes Soome ja Rootsiga röögatult palju, kuid samas on just välismaised ostjad mõne puiduliigi hinna Eestis kõrgeks ajanud ja riigimetsa raiemahu suurendamisega hinda alla ei saaks.
Mis puudutab paberi- ja küttepuitu, siis see on täiesti ebanormaalne! kommenteeris hinnavahesid riigikogu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liige Heiki Hepner (Isamaa), kes koostab juba aastaid Erametsakeskusele puiduturu ülevaateid.
Tema sõnul on paberipuidu hind Eestis aastaga kasvanud 2–2,5, küttepuidu hind 2,5–2,75 korda. «Metsaomaniku vaatest on see kindlasti positiivne, aga need hinnad pole jätkusuutlikud,» nentis Hepner.
Küttepuidu hinnaralli lükkasid kevadel käima üleüldine ostupaanika, gaasikütte asendamine puiduküttega ja nõudluse hüppeline kasv Euroopas. «Energiat on puudu üle Euroopa – loomulikult on Venemaa selle tekitanud,» kommenteeris Hepner. «Ära on kadunud nii puidu kui ka pelletite import Venemaalt Euroopasse, mille tarne oli väga suur. See on tekitanud defitsiidi.»
Kas sellepärast ongi meil energiapuit nii kallis, et väga palju puitu läheb pelletitena välja? «Ka see mõjub kindlasti, pelleteid on väga hea transportida, märksa mugavam kui haket või ümarpuitu,» nentis Hepner.
/nginx/o/2022/12/05/15005698t1hf4b4.jpg)
RMK enampakkumiste tulemustest on näha, et pelletigigant Graanul Invest on ostnud RMK käest viimasel oksjonil 10 000 tihumeetrit küttepuitu. Keskmise hinnaga 71 eurot tihumeetrist. Aasta eest maksis küttepuit 24–25 eurot tm.
Üks hind tõstab teist
«Energiapuidu hinnad on ikka ebanormaalselt kõrged,» kommenteeris Hepner. «Holland, Taani, ühendkuningriigid ja teised, kes tarbivad meie taastuvenergiatoodet, lõikavad sealt profiiti, ilma ise maksmata,» viitas ta asjaolule, et mets raiutakse ja CO2 lendab õhku Eestis, nimetatud riigid aga CO2 heite eest ei vastuta ja saavad jätkuvalt pelletitega kütmise eest tehastele peale maksta (taastuvenergiatoetused).
Kas intensiivse pelletiekspordi tõttu on meil puit kallim kui Soomes-Rootsis? «Kindlasti, aga mitte ainult,» hindas Hepner. «Need juured on natuke sügavamad, seal tuleb arvestada ka seda, et soomlastel-rootslastel on metsaomanikega hästi pikaajalised lepingud. Nad ei taha nö baasi tõsta, neil on lihtsam nn tipuhindasid osta sisse nt Balti riikidest. Kui see tipuvajadus ära langeb, kukub hind kolaki alla. Nüüd on tõus ikkagi peatunud, see on olnud absurdne tõus.»
Näiteks kasepaberipuit maksab Eestis ligi kolm korda rohkem kui Soomes või Rootsis.
«Paberipuidu hinnad tõusid, sest ei saanud ju maha jääda, muidu oleks küttepuit maksnud rohkem ja paberipuit läinud kütteks,» seletas Hepner.
Põhjamaade mõistes väikese puudujääva koguse ostmine Eestist krõbeda hinnaga on levinud praktika, mille eesmärk on omal maal puidu hind all hoida.
Veebruaris kirjutas forestry.com, et Södra sattus Rootsis pahameele alla, sest maksis Eestis RMK puiduoksjonil kasepaberipuidu eest kaks korda rohkem kui Rootsi metsaomanikele. Nördimus tõusis seekord taevani põhjusel, et Södra on ise metsaomanikest koosnev ühistu ehk omad tegid omadele tünga.
RMK puiduoksjonil novembris maksis soomlaste UPM kasepaberipuidu eest koguni 109 eurot tihumeetrist, Soomes on hind üle poole madalam.
Väikese turu hädad
Hepner tunnistas, et Eesti puidukogused on võrreldes Soome ja Rootsiga sedavõrd tühised, et suurkontsernide hinnamängud mõjutavad hinda palju rohkem kui Eesti riigimetsa raiemahu suurendamine või vähendamine. «Pigem ei tasuks raiemahuga mängida ei ühele ega teisele poole,» tähendas ta.
Okaspuupalgi hind on languses
«Mõnes mõttes on hinnad langemas, tööstus on äraootavas, ebakindlas olukorras,» kommenteeris Heiki Hepner olukorda saetööstustes, kes sattusid raskustesse seoses pöörase palgihinnatõusuga tänavu suvel. Kuna Soomes-Rootsis oli palgihind kolmandiku võrra odavam, tasus seda sealt siia tuua, vaatamata veokuludele.
«Eesti raiemaht on võrdlemisi väike ja nii väikesel maalapil on võrdlemisi palju saetööstusi,» põhjendas soolast palgihinda Virumaal Tamsalus saematerjali tootev Leventek OÜ juht Tarmo Noodla, kes suvel Vene puidult Skandinaavia omale üle läks. «On tihe konkurents toorme osas. Eestis on väga palju puidutööstusse investeeritud ja me ei saa perspektiivis neid võimsusi ekspluateerida.» («Vene tollideklaratsioonid paljastavad Eesti puiduäri tegeliku pildi» PM 10.11.2022)
Põhjamaadest puidu ostmist kinnitas Postimehele ka Palmako juht Rain Raudsepp (Palmakos kaob aasta lõpuks pea veerand töökohtadest. PM 12.10.2022) ja Äripäevale Peetri Puidu esindaja Raido Peedomaa (ÄP 25.10 2022).
Kuna kõrge puiduhinna tõttu ei suuda mitmed Eesti puidutööstused enam välisturul konkureerida – Soomes ja Rootsis on ju ka saetööstused – siis on viimasel paaril kuul tulnud teateid mitmetest suurkoondamistest (Palmako, Barrus jt).
Nüüd on palgihinnad pööranud Eestis selgele langusele, näitavad oktoobri ja novembri andmed. Kuusepalk maksis novembris suisa samapalju kui Rootsis, Soomes on hind siiski veel madalam. Männipalgi hind on põhjamaades jätkuvalt kolmandiku madalam.
Kasepalgi eest maksavad aga meie tööstused pöörast hinda: keskmiselt 200, RMK oksjonitel oktoobris isegi 275 eurot tihumeetrist.